Suured liisingufirmad hädas fantoomautodega

1978. aastal sündinud tankisti Marekit kadestaks mõnigi tippjuht. 35 mln kroonise aastakäibega hiilgab Eesti tingimustes täiesti arvestatav firma. Tankist Mareki OÜ Rundvik aga sai sellise käibega hakkama peaaegu üksinda. Lisaks tõenäoliselt fiktiivsele juustu impordile-ekspordile kümnete miljonite kroonide ulatuses pakkus ta sulidele abi olematu auto liisimisel. Külmhaagisega 1992. a Scania vahendamise tõttu, mida pole ilmselt Eestis küll kunagi eksisteerinud, käis tema käest 2001. a läbi pool miljonit krooni, mille liisingufirma peab ilmselt kahjumisse kandma.

Liisingufirmadelt petetakse selliste fantoom- ehk olematute autode abil üsna lihtsalt raha välja. Kelmid võltsivad valmis olematu auto dokumendid või hangivad inspiratsiooni avarii tõttu lammutuse viidud autolt.

Kui neil on sidemeid Lääne kurjategijatega, kasutatakse dokumentide võltsimiseks vahel seal varastatud autode tehasetähiseid.

Oma liisingufirmadest kliente, kelle heaks ta olematute autode jälgi ajab, Päär ei avalda. Tartu politsei menetleb praegu veel ühte näilise Audi A4 juhtumit, mille tausta on Päär uurinud.

Viimase 3?4 aasta lõikes küünib liisingufirmade olematu tehnika müügikahju kokku vähemalt kümnete miljonite kroonideni. ?Meile on pangad öelnud, et kui saate pooleliolevad asjad uuritud, saadame uued peale,? ütles Tallinna politseiprefektuuri inspektor Anu Baum.

Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse registreerimisosakonna juhataja Sulev Vill on selle teema suhtes sõnaaher. Registrikeskuse töötaja peab iga auto riigi registris arvelevõtmisel üle vaatama ning seetõttu langeb osa vastutust ka ARKile.

?Dokumente on niivõrd hästi järele tehtud,? põhjendas Vill, miks olematud autod ARKist läbi on jõudnud. ?Enne 1999. a novembrit ei olnud meie bürood ka omavahel online-süsteemiga seotud. Võltsiti ühe büroo töötaja pitsatit ja allkirja ning esitati teisele büroo töötajale, kes ei tundnud võltsingut ära.? Olematud autod on registrist välja tulnud rutiinse töö tulemusena ning vihjete kontrollimisel. Üksikuid võib veel välja tulla, vastas Vill küsimusele, kui palju liisingupettuste fantoomautosid veel avastamist ootavad.

Ainus tuntum liisingufirma, kes soostus olematute autode jm tehnika liisimisest avameelsemalt rääkima, oli Sampo Liising. Firma juhatuse esimees Veiko Pedosk ütles, et ta teab üksikuid juhtumeid, kus Sampot on autoliisinguga petta üritatud.

?Selliste lugude vältimiseks tuleb tegemist teha ainult kontrollitud usaldusväärsusega automüüjatega,? märkis Pedosk. ?Niisuguste lugude toimumisel võiks kahtlustada ka liisingufirmade endi seotust.?

Inkassotöötaja Ants Päär jagas Pedoski arvamust: ?Sellised juhtumid on väga kurvad, sageli valitseb suhtumine, et pole näinud, pole kuulnud. See loob soodsa pinnase.?

Pedoski sõnul muudaks riski olematuks muidugi eelkõige ainult uute autode müük.

Seevastu Ühisliisingu juhatuse esimees Mart Altvee arvas, et tänaste protseduuride juures ei ole vajalik midagi muuta, sest liisingu riskid on protseduurireeglitega maandatud.

Altvee väitel on siseprotseduuride väljatöötamisel liisingufirmad koos koostööpartnerite ja riiklike registrite töö paranemisega leidnud lihtsa ja mugava lahenduse kliendile, mis samas katab ka võimaliku pettuse riski.

?Arvestades protseduure ja meie käsutuses olevaid kontrollvahendeid ei pea me sellise pettuse katseid Eesti liisinguturul väga oluliseks probleemiks,? kinnitas Altvee.

?Kuna Eesti ettevõtlus- ja finantsringkond on suhteliselt väike, siis rikub iga selline katse seda organiseerinud isikute mainet nii finantsasutuste kui ka võimalike koostööpartnerite silmis jäädavalt.?

Hansa Liisingu esindaja kommentaare anda ei soovinud, vaid soovitas küsimustega pöörduda politseisse.

n Tallinna politseiprefektuuris on menetlemisel kolm autoliisinguga seotud kriminaalasja, mille osas on süüdistused saadetud prokuratuuri kinnitamisele. Lood on uurija andmetel omavahel seotud. Juhtum hõlmab 17 inimest.

Uurija Anu Baum ütles, et tankistidena ei esine ainult poisikesed, vaid n-ö ausad vargad. Kunagi karistatud pisisulid, kes vormistavad autode liisimiseks või müümiseks enda nimele osaühinguid. Sageli antakse selliste osaühingute nimel välja ka suurenumbrilisi palgatõendeid, et liisimist hõlbustada, tõendi all Simpeli kõnekaardi number: kui tahate helistage ja kontrollige. ?Asjasse on segatud autoregistri töötajad sel moel, et neil puudub kohustus vähemalt Tallinnas kontrollida, kas auto tehasetähis on võltsitud,? vahendas Tallinna politseiprefektuuri avalike suhete juht Kristi Künnapas.

Esimesi kordi kasutati sarnaseid skeeme viis aastat tagasi. Siis olid sulid mastaapsemad. Raha peteti välja ka kindlustuselt. Sellest aga loobuti, sest kindlustus hakkas asja vastu suuremat huvi tundma.

Kannatajatena on politsei ees esinenud nii Hansaliising kui ka Ühisliising. Summad, millest jutt käib, ulatuvad politsei andmetel peaaegu 3 miljoni kroonini.

Et selliseid asju ära hoida, peaksid politsei arvates liisingufirmades töötama inimesed, kellel on kohustus sõiduk üle vaadata.