ETV loodab riigilt arengukava finantseerimist (Intervjuu Ilmar Raagiga)

<b>Praegu, 2002. aasta juulis on ETVst kadunud reklaam, tänavuses riigieelarves oli reklaami kadumise võrra riigi poolne finantseerimine suurem, ETV on teeninud esimesel poolaastal reklaamist 2 mln krooni rohkem. Raha on ja võiks öelda, et kõik laabub?</b>

Pigem võiks öelda, et me teame palju meil raha on ja palju me saame kulutada. Programmiliselt on algamas üks kõige raskemaid hooaegu. Minu hinnangul ETV ei tee seda, mida peaks tegema.

Lähtudes massikommunikatsiooni teooriast, peab teatud sõnumi edastamiseks olema teatav kriitiline mass seda sõnumit, et see välja paistaks. Minu meelest oleme praegu napilt kriitilise massi piiril. Ei osakagi öelda, kas üles või alla poole.

Alates 2003. aasta jaanuarist peaks ETV programm olema selline nagu me teda näha oleme soovinud, selline nagu see on kirjas kevadel Riigikogu poolt vastu võetud ringhäälingu arengukavas.

<b> 2003. aasta riigieelarvest selgub, kas riik hakkab finantseerima nägemust, mis sai kirja ringäälingu arengukavasse?</b>

Just. Arengukava ongi dokument, millest osa kirjutab, milliseks kujuneb ETV programm. Kui Riigikogu on hääletanud sellise programmivisiooni poolt, siis peavad nad seda ka rahastama. Kas nad seda teevad, selgub sügisel.

<b> ETVl on juba 77 mln kroonine laenukoormus, ajakirjandusest oli kuulda, et riik pole nõus andma garantiid uue laenu võtmiseks. Kas laenu palju ei kogune?</b>

Laen, mida riik on lubanud garanteerida, on mõeldud sellest samast 77 mln kroonisest laenust osa refinantseerimiseks.

30 mln krooni eest refinantseerisime me laenu eelmisel aastal, ülejäänu pidime ette võtma käesoleval aastal.

Praegu oleme sundolukorras, kus rahandusministeerium soovitab maja panti panna ja laen võtta.

Ringhäälingunõukogu on maja pantimise vastu, sest kui tõesti saab tegelikkuseks ETV ja Eesti Raadio ühendamine, siis on ühendorganisatsioon vaja uut maja. Vana ei saaks me aga realiseerida, sest see oleks koormatud pandiga.