Lihatööstused teevad poodidesse oma müügilette

Rakvere Lihakombinaadi turundusjuhi Rene Kiisi sõnul on ettevõte paari viimase aasta jooksul üle Eesti umbes 15 kaupluses avanud oma müügileti. ?Tegemist on eriprogrammiga, niinimetatud lihalettide projektiga,? märkis ta. ?Rendime kauplustes endale pinna, värske liha poolega tegelevad inimesed on meie palgal. Ise majandame seal ? lõikame, paneme letti, müüme.?

Kiisi hinnangul tasub tegevus ära: ?Selline müügiviis annab umbes ühe neljandiku kogu meie värske liha müügist.? Ta lisas, et ka konkurendid kasutavad samasugust müügiviisi, viidates Valga Lihatööstuse müügiletile Tartu Lõunakeskuses asuvas Maksimarketis.

Kiis lausus, et Rakvere Lihakombinaadi suurimaks partneriks on Selver, samas on ettevõttel oma lett avatud ka Selveri konkurentide juures. Turundusjuhi sõnul poekettide omavaheline konkurents lihamüügi osas välja ei tule.

Valga Lihatööstuse direktori abi Ulvi Noor lausus, et tööstus on sisustanud köögid rendipinnal lisaks Tartu Lõunakeskusele muu hulgas nii Tallinna Kaubamajas, Vesse Maksimarketis, Punases Selveris kui ka kauplustes Haapsalus, Türil ja Narvas. ?Augusti alguses otsustatakse, kas tuleb veel kolm müügikohta juurde,? lisas ta võimalikke asukohti veel täpsustamata.

Küsimusele sellise äri edukuse kohta vastates ütles Noor, et ta ei oska küll hoobilt vastavaid numbreid öelda, kuid oma müügilett kaupluses hoolitseb ettevõtte maine eest ja tutvustab tootjat.

Kaupmehed võtavad lihatööstused müüma, sest ise ei jõua kõike vajalikku teha, ütles Rakvere Lihakombinaadile kuuluva lihaletiga Rõõmu kaubamaja omaniku Keila TÜ juhatuse esimehe asetäitja Aigar Kadastu. ?Liha kvaliteedinõuded on kõrgele aetud ja liha töötlemiseks on esitatud erinõudmised,? viitas ta vajaliku inventari soetamise, ruumi sisustamise ja töötajate väljaõppe vajadusele ning ka tekkivatele kadudele. ?Lõppkokkuvõttes on sellise koostöö tulemus kindlasti kvaliteetsem ja hinnalt soodsam.?

Kadastu ütles, et tavaliselt maksab lihatööstus kauplusele renti või protsenti kassakäibe pealt. ?Oleneb kui kange keegi on, meie suurt renti küsida ei saa,? tõdes ta. ?Pigem on tegemist vastastikuse huviga.? Rõõmu kaubamajas rendib Rakvere Lihakombinaat pinda ning seal töötavad tööstuse lihamehed, müüjad seevastu on TÜ töötajad.

Lihatööstuse valikut põhjendas Kadastu sellega, et Rakvere Lihakombinaat domineerib turul Tallinna piirkonnas. ?Nad on olnud väga aktiivsed, nad olid esimesed, kes letimüügiga poodi sisse tulid,? lisas ta, oletades, et Lõuna-Eestis on juhtpositsioon kauplustes ilmselt Valga Lihatööstuse käes.

Kadastugi lausus, et jaekettide omavaheline konkurents ei mängi tööstuste lihalettide paiknemise puhul mingit rolli, sest ?liha on ühesugune igal pool?. Ta lisas, et kuigi selline lihalett kaupmehele väga palju sisse ei too, peab ta olemas olema. ?Liha- ja kulinaariafront on poes kõige olulisemad ? katavad 80 protsenti, sinna juurde võtab ostja muu kauba kaasa.?