Cisco kasum kasvas tänu kulude kontrollile

Cisco ootused käimasoleva kvartali osas on vastandlikud. Firma ootab käibe jäämist praegusele tasemele või väikest kasvu võrreldes läbisaanud majandusaasta neljanda kvartaliga.

'Nendes osades, mida me saame kontrollida või mõjutada on minu usk kasvamas,' ütles Cisco juhatuse esimees John Chambers analüütikutele esinedes. 'Vaadates mittekontrollitavaid faktoreid, olen ma ettevaatlikum kui eelmises kvartalis.'

Paljud Cisco rivaalid on rohkem sõltuvad raskustes telekommunikatsioonisektorist kui Cisco.

Cisco kasumimarginaal kasvas 67,7 protsendile möödunud kvartali 63,1 protsendilt. Aasta tagasi küündis marginaal 52,3 protsendini.

Kuna firma teatas oma tulemused pärast aktsiaturu sulgemist, reageeris aktsia järelkauplemise näol 8 protsenti 13,03 dollarile. Enne tulemuste avanemist oli aktsia Nasdaqil tõusnud <GR#US.CSCO> 6,3 protsenti 12,07 dollarile.

Cisco teenis 772 mln dollarit kasumit (12,48 miljardit krooni) ehk 0,10 dollarit aktsia kohta 4,83 miljardi dollari (78,1 miljardit krooni) suuruse käibe juures.

Jättes arvestamata esinevaid raamatupidamiskandeid, mida Cisco peab erakorralisteks, teenis firma 0,14 dollarit aktsia kohta ehk kokku 1 miljard dollarit (16,17 miljardit krooni) kasumit võrreldes aastataguse 163 mln dollari suuruse kasumiga ehk 0,02 dollariga aktsia kohta.

Analüütikud ootasid 0,12 dollarit kasumit aktsia kohta 4,88 miljardi dollari suuruse käibe juures.

Cisco teatas, et kavatseb oma hiiglaslikuks kasvanud rahajääki kasutada aktsiate tagasiostuks. Firmal on kogunenud aastate jooksul 21,5 miljardit dollarit. Firma kasvatab oma aktsiate tagasiostuprogrammi varasemalt 3 miljardilt dollarilt 8 miljardile dollarile.

Läbisaanud kvartali jooksul kulutas firma 900 mln dollarit aktsiate tagasiostuks.

Analüütikud polnud pettunud Cisco käibes, mis jäi möödunud kvartali tasemele.

Chambersi sõnul on tugev taastumine tehnoloogianõudluses vähetõenäoline käimasolevas kvartalis ja isegi enne aasta lõppu. Meeldiv oli see, et USA valitsus kulutab nagu ka jaekaubandus, haridus ja jaepangandussektor. Nõrgad sektorid olid investeerimispangandus, energeetika, kõrgtehnoloogia ja telekommunikatsioonifirmad.