SLÕL: Kolleeg nimetab Viiolit targaks mahhinaatoriks

44aastane Viiol on Eesti Kultuurkapitali tegevjuht 1995. aastast, kultuurkapitali taassünnist saadik, kirjutab SL Õhtuleht.

?Loominguline, liberaalne,? iseloomustab kultuurkapitali kantselei teabejuht Ainiki Väljataga kauaaegset ülemust.

?Ta on tavainimeste vajaduste suhtes väga tundlik,? ütleb Väljataga. Ka vihjab ta, et Viiol võis asetada need vajadused reeglitest kõrgemale. ?Ta ei pidanud tõesti bürokraatiast eriti lugu.?

Eelmine kultuuriminister Jaak Allik on Viiolit ajakirjanduses nimetanud ülimalt ausaks inimeseks.

Seda voorust on talle omistanud teisedki pikaaegsed kolleegid. ?See mees on ausus ise. Väga printsipiaalne, pedantne ja võib öelda isegi karm,? räägib Viioli üks ammusi alluvaid.

Kuid mitte kõik Viioliga kokku puutunud inimesed ei jaga enam tema kohta kiidusõnu. Ühe anonüümsust palunud ametniku sõnul oskas mees koosolekutel kultuuriinimestele väga tarka muljet jätta. ?Ta rääkis alati hästi palju ja hästi kiiresti numbritest ja kapitalist, aga kultuuriinimesed tihti ei lahka neid asju.?

?Eks ta ongi tark mahhinaator. Tarkuses ei saa kaheldagi, ta oli ju ka ülikooli õppejõud. Aga geeniuse ja hullu vahel jookseb imepisike kriips - ju siis on see tema puhul valesse suunda nihkunud,? ütleb ametnik.

Viioli mahhinatsioonioskusele vihjab ka tema varasem tegevus. Kultuurkapitali tegevjuhina paigutas ta 600 000 krooni Erastamise Usaldusfondi, mille nõukogu esimees ta ise oli. Pärast fondi sulgemist 1999. aastal sai kultuurkapital tagasi vaid kolmandiku investeeritud rahast. Kuid seebimullina lõhkenud fondiga teenitud kahju ei kõigutanud Viioli positsiooni.

Töökaaslaste kinnitusel polnud Viiolil ameti- ega isiklikku autot. ?Ju ta siis pidi jala tööl käima,? ütleb kantselei teabejuht. Ühe anonüümseks jääda soovinud alluva sõnul oli mehel peaaegu askeetlik eluviis. ?Mõnes mõttes jääb rumal mulje, et kadunud raha sai maha mängitud ning autosid ega maju pole ta selle eest endale soetanud,? lisab endine alluv.