Kompromiss kompromissist

Ükskõik missuguse tegevuse tulemust saab sajaprotsendiliselt ennustada vaid füüsikas, kus protsessid kulgevad kindlate seaduste järgi. Majanduses ja eriti finantsturgudel on tuleviku ennustamine väga raske, et mitte öelda võimatu. Seepärast soovitatakse investeerimisportfell hajutada, et ebaõnnestumise korral oleksid kaotused võimalikult väikesed. Igasugune kompromiss annab tavaliselt parima lahenduse, kui on vaja valida vastandlike vaadete või taotluste vahel. Samas on ka teada, et kompromissid on ebaefektiivsed. Seda nii riigivalitsemisel kui ka finantsturgudel. Hajutatud investeerimisportfelli tulusus jääb üldjuhul alla ?õigete? aktsiate tulususele. Seepärast soovitan alati aktsiamängudest osavõtjatele, kuna mängus reaalset raha ei investeerita, panustada üksikutele aktsiatele. Kui aga investeeritakse reaalset raha, tuleb portfell kindlasti hajutada.

Eesti seaduste kohaselt tohib II samba fondide varast aktsiatesse paigutada maksimaalselt 50. Ülejäänud osa peab olema paigutatud võlakirjadesse või hoiustesse. Seega on ka nn agressiivsed fondid kompromissid aktsiaportfelli ja võlakirjaportfelli vahel. Nn tasakaalustatud portfellid, mis koosnevad 25 aktsiatest ja ülejäänud osa võlakirjadest, on omakorda kompromissid kompromissist. Seepärast on ka täiesti mõistetav, miks mitmed fondivalitsejad ei pidanud vajalikuks 75protsendilist võlakirjaportfelli luua.