• OMX Baltic0,73%307,03
  • OMX Riga0,2%870,38
  • OMX Tallinn1,38%2 035,86
  • OMX Vilnius0,12%1 213,57
  • S&P 5000,7%5 958,38
  • DOW 300,78%42 654,74
  • Nasdaq 0,52%19 211,1
  • FTSE 1000,59%8 684,56
  • Nikkei 2250,00%37 753,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,5
  • OMX Baltic0,73%307,03
  • OMX Riga0,2%870,38
  • OMX Tallinn1,38%2 035,86
  • OMX Vilnius0,12%1 213,57
  • S&P 5000,7%5 958,38
  • DOW 300,78%42 654,74
  • Nasdaq 0,52%19 211,1
  • FTSE 1000,59%8 684,56
  • Nikkei 2250,00%37 753,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,5
  • 11.09.02, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kas Tiskre on parem kui Lasnamäe?

Margus Tinno
OÜ Kinnisvaraekspert
Kas Tiskre on parem kui Lasnamäe? Kui arvestada elukvaliteedi vahet ning domineerivat soovi elada eramus, siis loomulikult.
1. Tiskres (või suvalises muus uuselamurajoonis) eramus elades ei ole sul vahetult peal, all ega seina taga segavaid naabreid.
2. Sul on oma maalapp (olgu siis suur või väike).
3. Investeering on perspektiivis kasva väärtusega.
4. Elanike tihedus 1 km² kohta on oluliselt väiksem.
5. Rohelust on rohkem (sh tekivad pargid ja rohelised alad jooksvalt koos planeeringutega olemasolevate haljasalade näol).
6. Arhitektuurne mitmekesisus (kritiseerimisel ei tasu haarata kinni ühest projektist, vaid vaadata piirkonda laiemalt).
Mis puutub naabrile ?aknast sisse vaatamisse?, siis on see urbanistlikus keskkonnas paratamatu. Narr oleks tahta Tallinnas 1 hektari suuruseid krunte. Kes vajab rohkem privaatsust, kolib maale, mis on ka täiesti loomulik.
Ei usu, et mahukaid investeeringuid tegevad inimesed käituvad pimesi, nad teevad valikuid, mis on nende arvates põhjendatud ning vajalikud. Maitsed on erinevad ja sellest tuleks ka lähtuda.
Mis puutub infrastruktuuri, siis on paratamatu, et alguses kannatavad kõik uuseramurajoonid selle puudulikkuse all, kuid kindlasti ei jää see nii tulevikus. Samas on Tallinn linnana ikkagi piisavalt väike, et ka ühistranspordiga või autoga elamisväärselt elatud saaks.
Eesti ajakirjanduses ja avalikus arvamuses kumab tihti läbi Eesti kui Euroopaga võrreldes provintsliku riigi provintslik mõttelaad, mis väljendub asjade ja nähtuste ülevõimendamises. Soovitan arvajatel ja ajakirjandusel küsida teatud teemade juures arvamust mõne suurema (arenenuma) riigi (nt Soome, Rootsi) vastava ala spetsialistidelt. Oma kogemusele tuginedes võin väita, et nii mõnigi asi võib seejärel paista hoopis teistes toonides.
Teet Sepaste
OÜ Ehitusekspertiisibüroo
Mina olen seni korteriinimene. Seda mitmel põhjusel. Peamiselt laiskusest ja mugavusest, aga ka osaliselt kahe lapse pärast.
1. Ei viitsi 20 korda suve jooksul ise muru pügada.
2. Talvel ei viitsi peale auto midagi muud lume alt (näiteks teed) välja kaevata.
3. Ei taha maamaksu maksta.
4. Räästarennide puhastamiseks, voodri värvimiseks jne (väline värvkate tahab pidevat uuendamist) ei taha turnida.
5. Ei taha osta toa hinnaga tuulekoda, trepikoda, tehnilisi ruume, mis kortermajadel on kamba peale. Võrrelda võiks tubade suuruse suhet üldpinda.
6. Kui midagi viltu, rivistan korteriühistut, oma majas võin peeglisse karjuda, kui garantii läbi on.
7. Ei taha ise tulevasteks remontideks hakata raha korjama, sest kui midagi rivist langeb, läheb korraga palju raha.
7. Korruselamus korterit ostes tean, mida saan.
8. Ei taha naabrile seletada, miks mu mõlemad pojad gümnaasiumis käimiseks autot eelistavad ja neid osaliselt ka tema maja ette parkima on sunnitud (peres näiteks 4 autot).
9. Ei taha maksta minimaalselt 80 km võrra suuremat päevast bensiinikulu.
10. Ei taha võlgu elada ning arvutada, mitusada tuhat rohkem mu miljon krooni maksev maja lõpuks laenu ja selle ajal tehtud remontide tõttu maksma läheb.
Millal maja soetaks? Kui jõuan lisaks palgata aedniku ja koduabilise.
Naabrite koha pealt peaks ütlema, et ruum on kolmemõõtmeline. Vertikaalsuunas eramus naabreid pole, kuid horisontaalil on neid tunduvalt rohkem kui kortermaja ühel korrusel. Esimesel korrusel elades on naabrite vähesus võrreldav ainult eramurajooni tupiktänava lõpuga.
Nüüd veel Teelahkme kohta halvustava nime tekkimisest: Eesti Päevalehes ilmus kevadel ilmselt promona mõeldud artikkel Teelahkmest. Ilus suur pilt oli perepojast, kes uudistas aknast talvel ära kukkunud välisvoodrit tagasi laduva töömehe askeldamist...
Veel üks paha nimi on tekkinud. Laenu eest väikese krundi ja maja soetajaid kutsub osa ?seitsme kurja päkapiku? (7 valda ümber Tallinna, kes pidavat maksumaksjaid linnast ära meelitama) ametnikke Ego-kaardi omanikeks. Miks? Uues majas hea järglasi kasvatada/soetada. Lasteaiakohti ja muid hüvesid nõutatakse vallast, kuid eluasemelaenu tõttu ei laeku nende tulumaksust valla kaukasse pikal ajal sendipoegagi...

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele