Maksuameti eeskuju nakatab ametkondi

?Trahvimine on psühholoogiliselt väga raske töö, eriti nüüd, mil trahvisummad ulatuvad tuhandetesse,? rääkis tervisekaitseinspektsiooni peadirektor Tiiu Aro. Järelevalvatavad suhtuvad inspektoreisse kui vaenlastesse, meie töötajat on turul suure seatapunoaga ähvardatud, tõi peadirektor ühe drastilisema näite. Seetõttu oleks kontrollijaid Aro sõnul hädasti motiveerida vaja. Seda enam, et keskmine palk on tervisekaitseinspektsioonis praegu üks madalamaid, mis riigiametnikud saavad, vaid 3985 krooni kuus.

Tulemuspalga maksmise asemel seisab tervisekaitseinspektsioon aga praegu küsimuse ees, kas olla või mitte olla, sest asutuse tuleva aasta eelarve eelnõus on esialgselt ette näha suur langus ? koos riigieelarve ja omatulude vähenemisega kokku 44 protsenti. See tähendab, et osa maakondlikke osakondi ja laborid tuleks tõenäoliselt sulgeda.

Eelmisel aastal laekus tervisekaitseinspektorite abiga riigieelarvesse üle miljoni krooni trahviraha, kuid kaudne kasu tervisekaitseteenistuse tööst on inimeste tervisehädade ennetamise kaudu palju suurem.

Täiendava raha eraldamist tulemuspalkade maksmiseks taotleb valitsuselt ka tolliamet. Sarnaselt maksuametiga küsib tolliamet 20 protsenti viimase viie aasta jooksul ettekirjutuste pealt keskmisest enam laekunud summast ja see oleks tänavu 1,3?1,5 miljonit krooni. Lisaks eraldab amet rikkumisi avastavate tolliametnike ergutamiseks oma töötasufondist 2 protsenti.

Tollis töötab 7408 inimest, kelle keskmine kuupalk on 7408 krooni.

Maksuameti peadirektori Aivar Sõerdi sõnul paneb valitsuse poolt tulemuspalgaks eraldatud raha maksuametnikud paremini tööle.

Sõerdi sõnul on tulemuspalga mõju juba praegu märgata ja inimesed on hakanud entusiastlikumalt tööle.

Siiani olid maksuameti töötajad tema hinnangul alamotiveeritud, sest kohalikes ametites oli keskmine palk 6000 krooni ringis.