Euronõuetest ja ebaausast konkurentsist

Minu firma toodangut ostavad soliidsed Pärnu firmad, sanatooriumid. Meie sihtgrupp on inimesed, kes ei soovi tarbida nn E-komponentidega tooteid. Töötame täisvõimsusel. Kahjuks on tänu meie suurepärasele valitsusele antud roheline tee suurfirmadele ja väikefirmad lähevad hingusele. Kristina Traksi artikkel ebaausast konkurentsist riivas mind väga valusasti. On palju asju, mis ei sõltu ettevõtjast, vaid riigist. Kui riigil ei ole oma selget nägemust, kuidas käituda oma rahvaga, siis ei ole midagi teha.

Järelevalveorganid peavad jälgima seda, et ei tohi toota inimeste tervist kahjustavat toodangut ja tootmisruumid peavad olema korras. Ma ei vaidle vastu sellele, et hügieenitingimusi tuleb täita. Kuid vale on nõuda ettevõtjatelt tingimuste täitmist, millel ei ole toodangu kvaliteediga erilist seost. Meil ei ole viie aasta pikkuse tegevusajaloo vältel olnud ühtki tõsist pretensiooni toodangu kvaliteedi osas. Vastupidi, kes on meilt tooteid tellinud, tuleb jälle tagasi. Viie aasta jooksul ei ole mul olnud vaja teha kulutusi reklaamile. Leiame kliente ilma reklaamikampaaniateta. Näib, et euronõuete puhul on tegemist aktiivse suurettevõtete lobitööga, mille eesmärk on likvideerida väikeettevõtted, nagu see on juhtunud Euroopas ja ka Ameerikas. Kas see on parim variant eestlastele? Olen käinud läbi suure osa Euroopast, olnud 11 nädalat Ameerikas ja Kanadas ning võin öelda, et see, mida meie ettevõtjatelt järgmisest aastast nõutakse, on fantastika. Arvestades järgmise aasta algusest kehtima hakkavaid nõudeid, olen otsustanud oma firma likvideerida. Aga piparkooke teeme aasta lõpus ikkagi, sest meie oma retsepti alusel toodetud piparkoogid on hästiminev kaup.

Soovin Kristina Traksile häid maitseelamusi eurokookide ja eurosaiakeste söömisel. Vabandan, kui ma vähe mürgine olin, aga nimetatud kommentaar tekitas minus emotsioone. Ajakirjanikule teeb see vist au, kui tema artikkel vastukaja leiab, mina olen insener ja ei tea neid asju nii hästi.

Autor: Reino Teemägi