Nordea laenuintressi alandamine näitab krooni tugevust

Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktori Sven Kunsingu sõnul ei näe ta kroonile hetkel põhimõtteliselt olulisi riske. ?Kuid viimase paari kvartali jooksevkonto defitsiidi taustal ei ole mina küll valmis ütlema, et Eesti krooni kursirisk absoluutselt null oleks.?

Jooksevkonto suur defitsiit näitab, et me elame välismaailma arvelt võlgu, mille kestus sõltub ainult välisinvestorite tahtest meie head äraelamist finantseerida. ?Minu arust näitab Nordea selline samm soovimatust sellest teemast aru saada,? ütles Kunsing. ?Minu arusaamise kohaselt on meie laenuintressid riigi väiksust, inflatsiooni, väliskaubanduse olukorda ja muid riske arvestades juba isegi ülimadalad.'

Kunsing möönis, et Nordea ongi samas üks neist välisinvestoritest, kes meie finantsturgu ja laenupakkumist kujundavad. ?Nad näevad Balti piirkonnas kasvu ja nad on valmis võtma riske, sealhulgas krooni devalveerimise riski, kuna siinsed tegevusmahud on võrreldes põhiturgudega marginaalsed.?

Kunsingu hinnangul mõjub Nordea otsus laenuvõtjatele ilmselt hästi, sest konkurentidel on vaja otsustada, kas see on midagi, millega kaasa minna. ?Laenuturg näib nüüd juba mõnda aega olevat väga pakkujapoolne, kus konkurendid üritavad üksteist üle trumbata.?

Nordea põhjendas intressi alandamise otsust eurolaenude konverteerimistasude vältimisega. Kunsingu sõnul on Ühispank sellist laenu väljastanud juba ammu. ?Ühispank on seni olnud ainuke, kus klientide eluasemelaene ega tagasimakseid ei konverteerita - laen antakse kroonides ja tagastamine toimub samuti kroonides. Meie laenulepingutes samas sisaldub klausel, mis viitab panga õigusele arvutada ümber laenusumma kui peaks aset leidma krooni devalveerimine - nii et tegu pole puhaste kroonilaenudega. Teistes pankades on kogu aeg käinud Euriboril põhineva laenu võtmine euros, mis tähendab ka konverteerimiskulusid kliendile.