Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Põllumaad soovib ka tulevikus osta kohalik
Eesti liitumine Euroopa Liiduga annab võimaluse põllumaa hinnatõusuks. Meeletutele hinnahüpetele ei anna võimalust suur hulk söötis seisvat põllumaad.
Euroopa Liiduga liitumisel avaldavad kinnisvarahindadele survet järgmised seitse asjaolu:
inimeste ja kaupade vaba liikumine. Loob võimaluse kinnisvaranõudluse suurenemiseks;
riigi risk ja intressimäär. Eesti riigi riskimäär ja sellest tulenevalt laenude intressimäär vähenevad;
abirahad toovad täiendavat raha Eestisse, millest osa jõuab otsesemalt või kaudsemalt kinnisvaraturule;
reklaam Eestile. Liitumine ELiga on mõjusam kampaania kui ?Welcome to Estonia? väljamõtlemine;
sissetulekute suurenemine annab võimaluse kallima kinnisvara soetamiseks;
majanduse elavnemine suurendab sissetulekuid ja kinnisvara nõudlust;
n euro kasutuselevõtt muudab olemasolevad ELi mõistes madalad hinnad hõlpsamalt võrreldavaks.
Liitumisvaimustus on juba tõstnud hinda
Surve hindadele võib olla tugevam või nõrgem. On ju juba tänagi palju investeeringuid tehtud kindla hinnatõusu arvestusega ? juba täna on makstud odavama Eesti kinnisvara eest kõrgemat Euro-hinda. See tähendab, et liitumisvaimustusest ajendatud hinnatõus on toimunud juba täna.
Samad tegurid avaldavad survet põllumaa hinnale. Aktiivne kinnisvaraturg põllumaade turule veel jõudnud ei ole. Seni annab veel alternatiivsetes kinnisvaraturu sektorites kasumit teenida. Elu loomuliku ringkäigu eest ei saa põllumaa kaitstud olema.
Kui tänased tulusamad kinnisvarasektorid ajapikku atraktiivsuse kaotavad, siis jõuab turuteravik põllumaadeni. Ei pea omama üleloomulikke võimeid ennustamaks, et selle protsessiga kaasneb märkimisväärne hinnatõus.
Kas hinnatõus on tingitud Eesti kinnisvaraturu loomulikust arengust või liitumisest Euroopa Liiduga? Kindlasti on oma mõju mõlemal teguril, mis teineteist vastastikku võimendavad.
Kas hinnatõus on viis või kümme korda? Sellele küsimusele adekvaatset vastust anda ei ole võimalik. Võrrelda tänast Eesti ja näiteks Soome põllumaa hinda ei ole kohane. Muude turutegurite erinevus põhjendab hindade erinevust piisavalt.
Hindade muutus sõltub põllumaa nõudluse kasvust. See omakorda on otseses sõltuvuses tulevastest põllumajandustoetustest. Samuti suutlikkusest tegeleda efektiive põllumajandustootmisega. See tähendab, et põllumaa hind sõltub Eesti põllumajanduse konkurentsivõimelisusest.
Ei ole põhjust arvata, et Eestisse peaks hord euro-põllumehi tulema, kel kõigil kange soov Eesti põldudel Jõgeva kollast kasvatada. Samuti ei sunni kõrgem sissetulek või madalam laenuintress kuidagi põlist linlast põllumaad soetama ja lehmi karjatama.
Nõudlus põllumaa järele saab Eestis olema siseriiklik ja suunatud peamiselt põllumajandusega tegelejate endi poolt. Loomulikult jääb oluliseks turu mõjutajaks Euroopa Liidu põllumajandust soosiv poliitika.