• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Paekaevandus tiigi rajamise sildi all

    Eile pärastlõunal ragistas ekskavaator keskkonnainspektsiooni juhtivinspektori Toomas Liidja pilgu all tuimalt paasi lõhkuda. Samas oli inspektor juba 31. oktoobril saatnud prokuratuuri avalduse kriminaalasja algatamiseks seoses äsja rajatud seadusvastase paekaevandusega.
    Paldiski poliitiku Jaan Mölderi õe maalilise talu juurde Paldiski südalinnast umbes 6 kilomeetri kaugusel viivad kaks teed. Korralikult silutud autoroopad on mõeldud külalistele. Teiselt poolt maja aga veavad veoautod mööda lögast teed paasi Paldiski Lõunasadama kaldakindlustuste ehitusele. Paasi kaevandab sadamat ehitava ASi Skanska EMV lepingupartner Rae Maa Grupp. Vähekvaliteetse pae kuupmeetrihinnaks on turul kujunenud 110 krooni. Skanska saab käe-jala juurest ning transpordikulusid miinimumini viies Lõunasadama jaoks vajalikku materjali. Maaomanik Jane Mölder teenib koos oma alltöövõtjaga kokku üle miljoni krooni, sest kindlustused vajavad paasi vähemalt 9620 kuupmeetrit.
    Jane Mölder võib silma järgi hinnates umbes hektari hõlmava kaevandusala pärast tiigiks kujundada.
    Keskkonnainspektsiooni juhtivinspektori Toomas Liidja väitel on nõnda paekivi kaevandades rikutud paljusid õigusakte. Kuigi oled soetanud kinnistu paepealsele alale, kuulub õhukese mullakihi all peituv kivim vastavalt maapõueseadusele ikkagi riigile edasi.
    Jane Möldril ning Rae Maa Grupil puudub seega paekivi kaevandamise õigus. Selle õiguse oleksid nad võinud saavutada ainult loa taotlemise kaudu keskkonnaministeeriumist.
    Liidja sõnul soosib selline kaevandamine kõlvatut konkurentsi. Ametlikult tegutsevad paekarjäärid, kes maksavad kaevandamistasu 3?4 krooni kuupmeetri, jäid Skanska suurtellimusest ilma.
    Liidja väitel tuleb sellistele erakarjääridele kohe vastu astuda. Paesel pinnal asub Eestis vähemalt tuhandeid kinnistuid. Mitmed nende omanikud võivad heal ehituskivil asudes soodsat teenimisvõimalust haista ning nn tiigikesi hakata kujundama.
    ?Kõige kurvem, et paekivi on taastumatu loodusvara, kui selline auk on paesse sisse lõigatud, siis midagi tagasi ei liimi,? nentis juhtivinspektor.
    Toomas Liidja näeb juhtunus karistusseadustiku paragrahv 363 tunnuseid (looduskasutus- ja saasteloata tegutsemine ? toim.).
    Kui prokuratuur keskkonnainspektsiooni palvel asja politseisse uurimisele saadab, võib Rae Maa Gruppi süüdimõistmise korral ähvardada trahv 50 000?25 mln krooni. Lisaks nõuab keskkonnainspektsioon tsiviilkohtu kaudu temalt tõenäoliselt välja pae hinna ehk umbes miljon krooni. Kui uurimine tuvastab süüdlasena Jane Mölderi, võib teda ähvardada rahatrahv 30?500 päevamäära, mille suurus sõltub tema keskmisest päevapalgast.
    Rae Maa Gruppi juhataja Heldur Kalvi rääkis, et kuigi neil on leping Skanskaga sorteerimata kivi hankeks, ei kaevanda nemad paasi, vaid rajavad tiiki. ?Kõik on täiesti seaduslik,? rääkis Kalvi. ?Omanik tellis meilt järve süvendamise, haljastusprojekt näeb nii ette. Kihid, mis süvendamisel saadud, veetakse minema.? Selle kohta, et keskkonnainspektsioon näeb paika ikkagi kaevandusena, ütles Kalvi: ?Tõlgendamise küsimus.?
    Maa omanik Jane Mölder jäi eile tabamatuks. Paldiski linnavalitsuse sekretär ei pidanud võimalikuks tema mobiiltelefoni numbrit anda.
    Keskkonnainspektsiooni peadirektor Ain Purga saatis nädal tagasi märgukirja ASile Skanska EMV, et nad lõpetaksid seadusevastaselt hangitud pae kasutamise.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Erkki Kubber: kas järgmised ükssarvikud võiksid olla miljardilise väärtuse asemel hoopis miljardi inimese aitajad?
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Juhend, kuidas piiluda naabrimehe aktsiaportfelli
Tahaksid teada, kas naabrimees, vennapoeg või roheenergiat propageeriv poliitik ostsid Enefit Greeni? Kui suurt osa Merkost sa ikkagi omad? Kes on LHV suuruselt viies aktsionär? Kõigile neile küsimustele on võimalik leida vastused Nasdaq CSD aktsiaraamatutest, mis on kõigile kättesaadavad.
Tahaksid teada, kas naabrimees, vennapoeg või roheenergiat propageeriv poliitik ostsid Enefit Greeni? Kui suurt osa Merkost sa ikkagi omad? Kes on LHV suuruselt viies aktsionär? Kõigile neile küsimustele on võimalik leida vastused Nasdaq CSD aktsiaraamatutest, mis on kõigile kättesaadavad.
Bolti ja Pipedrive'i loojad investeerisid Eesti idusse, kes võistleb Amazoni ja Google'iga
Eesti idufirma Storadera on välja arendanud tehnoloogia, millega suudetakse pakkuda äriklientidele pilveruumi ligi 5 korda soodsamalt, kui seda teeb Amazon, Google ja Microsoft.
Eesti idufirma Storadera on välja arendanud tehnoloogia, millega suudetakse pakkuda äriklientidele pilveruumi ligi 5 korda soodsamalt, kui seda teeb Amazon, Google ja Microsoft.
Ülikooli kliinikum paneb plaanilise ravi seisma Terviseameti kriitilise piirini on aega 3 nädalat
Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus otsustas järgmisest nädalast katkestada plaanilise statsionaarse ravi, Lääne-Tallinna keskhaigla sulgeb uksed haigete külastajatele ja terviseameti prognoos näitab, et viimane kriitiline piir haiglates saavutatakse kolme nädala pärast.
Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus otsustas järgmisest nädalast katkestada plaanilise statsionaarse ravi, Lääne-Tallinna keskhaigla sulgeb uksed haigete külastajatele ja terviseameti prognoos näitab, et viimane kriitiline piir haiglates saavutatakse kolme nädala pärast.