Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uus leiutis: kasiino mängukäibe tulumaks!?

    Kui Äripäev on oma juhtkirjades maksuametit tema raskes töös alati toetanud, siis maksuameti viimane aktsioon kasiinodes paneb nõutusest õlgu kehitama. Hakata kasiinovõitude pealt tulumaksu korjama, ehkki seadus seda nõuab, ei tundu just arukate killast olevat, sest maksu alla läheb sisuliselt mängukäive, mitte -kasum.
    Eelmise aasta algusest kehtib seadus, mille järgi peab klientide kasiinovõitudelt maksma tulumaksu kasiino ise. Umbes nii, et kui klient võidab 100 kr, siis kasiino peab 26 kr kinni ja kannab selle üle maksuametile. Et kasiinod nii toiminud pole, ongi tänaseks kogunenud justkui astronoomiline summa maksuvõlga, mis pankrotistaks eranditult iga kasiino. Tundub, et niisuguse seaduse tegijad, mida nüüd maksuamet on täitma asunud, on kahe silma vahele jätnud, et kasiinos võitmiseks tuleb alati ka raha sisse panna.
    Vastupidisel juhul oleks tegemist ehtsa kroonide trükikojaga. Ent just niiviisi näib seaduseandja arvavat. Kui üldse midagi maksustada, siis peaks see olema väljavõetud ja sissepandud raha vahe ehk mängukasum, kuid vaevalt ükski pikaajaline mängur kokkuvõttes kasumis on. Pealegi on sissepandud ja võitudeks saadud raha arvestus keeruline, kuna raha ju pidevalt ringleb. Maksukohustus, kui üldse, peaks jääma mängija enda õlule (sama on nt väärtpaberitulu maksustamisega). Kuid taas on seaduseandja läinud kergema vastupanu teed, nõudes absurdsevõitu maksu kasiinode käest.
    Summaarselt on mängijate kogumass alati kahjumis, sest vastasel juhul oleks kasiinondus heategevus. Jackpot?ide võitmisi muidugi tuleb ette, kuid need on kinni makstud mängijate enda rahaga. Ses mõttes on võit üksnes ettemaks tulevaste kaotuste eest. Seaduseandjale ja maksuametile teadmiseks, et Las Vegase mänguautomaatide võidu ja kaotuse suhtarv on 97 ehk igast sajast ?ühekäelisse bandiiti? sisse pandud dollarist saab mängija keskmiselt tagasi 97. Suhtarvu on võimalik muuta automaadi seadistamisega, ent kui see protsent oluliselt langeb, kaotavad mängijad kasiino vastu huvi. Riik saab oma maksud kätte teistpidi. Meil on hasartmängumaks, mille määra tõsteti aprillis kuni 66. Iga mänguautomaadi ja -laua pealt maksab kasiino fikseeritud kuumaksu, lisaks on ettevõtte tulumaks, nagu igal äriühingul ? peaks nagu aitama.
    Mis siis kasiinos üldse head on, kui pikal distantsil võita seal ei õnnestu, kimbutavad uued maksud jne? Kasiinot tuleb võtta kui kultuurse meelelahutuse kohta, kuhu ei minda tingimata meeleheitlikult võitma, vaid aega viitma ja veidi närvikõdi saama. Eesti puhul on kasiinod kindlasti ka üks turismimagneteid, sest paljudes Euroopa riikides on kasiinondus vähearenenud, panused piiratud ja mängude reeglid mängijale ebaatraktiivsed.
    Põhjendamatu maksunõude likvideeriks kiire seadusemuudatus. Kasiinodele saab ette heita, et suisa rumalusi õigel ajal ei peatatud ? muidugi juhul, kui kasiinode arvamust kuulama vaevuti.
  • Hetkel kuum
FinanceEstonia juhatuse esimees: pankade tulumaksu suurendamine oleks suur aeglane kaotus
Valitsuse plaanitav samm tõsta pankade kasumile kehtivat avansilist tulumaksu tooks kaasa pankade väheneva võimekuse anda uusi laene ning pidurdaks majanduskasvu. Ühtlasi muutuks pangandussektor kriisiperioodidel haavatavamaks, kirjutab finantssektori katusorganisatsiooni FinanceEstonia juhatuse esimees Kaido Saar.
Valitsuse plaanitav samm tõsta pankade kasumile kehtivat avansilist tulumaksu tooks kaasa pankade väheneva võimekuse anda uusi laene ning pidurdaks majanduskasvu. Ühtlasi muutuks pangandussektor kriisiperioodidel haavatavamaks, kirjutab finantssektori katusorganisatsiooni FinanceEstonia juhatuse esimees Kaido Saar.
Realo: laenuraha hind on tähtsuselt alles kolmas-neljas probleem
Samaaegselt intressimäärade tõusuga on kukkunud ettevõtete laenunõudlus, kuid intressid ei ole esimene mure, miks praegu ei investeerita. Investeerima aga peab, sest rohepöördeta Eesti ettevõtted välisturgudel varsti enam läbi ei löö
Samaaegselt intressimäärade tõusuga on kukkunud ettevõtete laenunõudlus, kuid intressid ei ole esimene mure, miks praegu ei investeerita. Investeerima aga peab, sest rohepöördeta Eesti ettevõtted välisturgudel varsti enam läbi ei löö
PRFoodsi käive kukkus, kuid tekkis väike kasum
PRFoodsi käive kahanes äsjalõppenud kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes pooleni, kuid joone alla ilmus suure kahjumi asemel väike kasum.
PRFoodsi käive kahanes äsjalõppenud kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes pooleni, kuid joone alla ilmus suure kahjumi asemel väike kasum.
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: mõistagi tabas mind raev, kuid härrasmees häält ei tõsta Täiendatud kell 9.53
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Äripäeva juhtimiskool: kuidas ja millal ESGga pihta hakata?
Regulatsioonid, rahastajad ning välisturgude kliendid ootavad ettevõtetelt ja organisatsioonidelt aina konkreetsemat ESG mõjude teadvustamist ning juhtimist strateegilisel ärimudeli tasandil. Lisaks tuleb ettevōtetel peagi oma kestlikkusnäitajatest raporteerima hakata.
Regulatsioonid, rahastajad ning välisturgude kliendid ootavad ettevõtetelt ja organisatsioonidelt aina konkreetsemat ESG mõjude teadvustamist ning juhtimist strateegilisel ärimudeli tasandil. Lisaks tuleb ettevōtetel peagi oma kestlikkusnäitajatest raporteerima hakata.
Realo: laenuraha hind on tähtsuselt alles kolmas-neljas probleem
Samaaegselt intressimäärade tõusuga on kukkunud ettevõtete laenunõudlus, kuid intressid ei ole esimene mure, miks praegu ei investeerita. Investeerima aga peab, sest rohepöördeta Eesti ettevõtted välisturgudel varsti enam läbi ei löö
Samaaegselt intressimäärade tõusuga on kukkunud ettevõtete laenunõudlus, kuid intressid ei ole esimene mure, miks praegu ei investeerita. Investeerima aga peab, sest rohepöördeta Eesti ettevõtted välisturgudel varsti enam läbi ei löö
Priit Humal astub abilinnapea kohalt tagasi
Korruptsiooniskandaali sattunud Tartu abilinnapea Priit Humal teatas, et astub 1. juuni seisuga ametist tagasi.
Korruptsiooniskandaali sattunud Tartu abilinnapea Priit Humal teatas, et astub 1. juuni seisuga ametist tagasi.
Raadiohommikus: aktsiapakkumine Lätist ja intresside mõju ettevõtjatele
Investor ja blogjja Märten Kress võtab üksipulgi lahti Läti finantsettevõtte DelfinGroupi suuromanike aktsiapakkumise – mis on selle head ja vead, kellel tasuks aktsiaid oma portfelli soetada ning milline võiks olla ettevõtte kasvuplaan.
Investor ja blogjja Märten Kress võtab üksipulgi lahti Läti finantsettevõtte DelfinGroupi suuromanike aktsiapakkumise – mis on selle head ja vead, kellel tasuks aktsiaid oma portfelli soetada ning milline võiks olla ettevõtte kasvuplaan.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.