Erasektor parandab hõivet

Majanduse üldist olukorda kirjeldab hästi tööturu olukord. Eesti majanduse viimase aja märksõnaks on kiiresti arenev erasektor, mis on taganud ka tööhõive paranemise. Erasektori arengut on omakorda toetanud pangandussektoris pakutavad mitmekesised investeerimisteenused.

Käesoleva aasta III kvartalis kasvas hõivatute arv oluliselt võrreldes nii II kvartaliga kui ka eelmise aasta sama perioodiga. Sellel aastal on muutused tööturul suurel määral põhjustatud mitteaktiivsusest. Tööhõive kasvu põhjuseks III kvartalis oli madalam mitteaktiivsete inimeste arv. Vähenemine toimus õppetööga hõivatud mitteaktiivsete inimeste osas. Paljud inimesed, kes tegelesid kevadel kooli lõpetamisega, läksid suvel tööle. Selle üheks tõestuseks on noorte töötuse määra vähenemine 1998. a lõpu tasemele. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenes lisaks mitteaktiivsetele ka tegelik hõivatute arv.

Üllatav oli II kvartalis töötuse määra langemine oluliselt alla 10 piiri. III kvartalis oli edasine töötuse määra vähenemine ootuspärane, sest suveperioodil lisanduvad mitmesugused hooajalised välitööd. Sellest annab märku tööhõive suurenemine nii põllumajanduses kui ka ehituses, vastavalt 8000 ja 5300 inimese võrra võrreldes käesoleva aasta II kvartaliga. Hariduse tööhõive suurenes 6300 inimese võrra seoses alanud uue kooliaastaga. Kuna III kvartal on turismireisideks soodne, siis kasvas tööhõive hotelli- ja restoranimajanduses. Pidevalt suurenevad investeeringud kinnisvarasektoris soodustasid samuti tööhõive kasvu. Jätkuvalt nõrga välisnõudluse tõttu on vähenenud alates 2002. a algusest töötleva tööstuse tööhõive.

Mitteaktiivsete inimeste arv oli III kvartalis jätkuvalt kõrge. Endiselt on peamiseks põhjuseks õppetööga ja täienduskoolitusega hõivatud inimeste suur arv, mis on käesoleval aastal olnud siiani ca 20 000 võrra suurem kui eelmisel aastal. Heitunud inimeste arv on käesoleval aastal vähenenud võrreldes 2001. aastaga, kuid nende osakaal kõikidest mitteaktiivsetest püsib siiski stabiilsel tasemel. Keeruline sotsiaalne olukord püsib Kirde-Eestis, kus töötuse määr oli III kvartalis rohkem kui 19. Kõige madalamad töötuse määrad on Põhja- ja Lõuna-Eestis.

Käesoleva aasta IV kvartalis väheneb hooajatöödega seotud majandusvaldkondade tööhõive, mis III kvartalis saavutas tavalisest parema tööhõive taseme.