Oma töötaja söök on kallis

Populaarse söögikoha Olde Hansa müügisekretär Kairi-Maris Niinemets ütles, et tema käest küsitakse ruumide rendi võimalust pea iga päev. ?Igal pool mujal restoranides saab, kuidas teil ei saa?? on tema sõnul tavaline küsimus. Niinemets ütles, et on teinud juhtkonnale korduvalt ettepaneku ruumide rendi lülitamiseks firma teenuste nimekirja, kuid seda pole tehtud. Niinemetsa sõnul pole ükski klient oma äripartneritega lõunal käies küsinud eraldi arvet oma töötajate ja külaliste kohta, mõni üksik on vaid soovinud tooteid arve peale märkida. ?Tavaliselt väljastame ühe arve, millel on peal einestamiseks kulunud üldsumma,? rääkis ta.

Aasta lõpukuudel 2?10 ametlikku vastuvõttu päevas korraldava Frens Cateringi tegevjuht Inga Brandmeister ütles, et tavaliselt maksavad firmad poole ürituse maksumusest ette ja ülejäänu pärast, kuid eraldi arvet oma inimeste ja külaliste kohta pole keegi küsinud. Suuremas osas on sellistel vastuvõttudel tegu kutsutud äripartneritega, kuid kes seal täpselt osalevad, seda korraldajad ei tea, rääkis Brandmeister.

Konverentsikeskused väljastavad tavaliselt arve ruumide rendi peale, ehkki see sisaldab ka kohvipausidel pakutavaid jooke-sööke, mille eest tuleks ettevõtjal tasuda makse sarnaselt muude erisoodustustega.

Reval Hotelligrupi finantsjuht Margo Lorvi ütles, et nende firma töötajad peavad sageli ärilõunaid ja vastuvõtte korraldama ja nendega seotud arvepidamine on väga rangelt paika pandud. Arve peale märgitakse lausa nimeliselt, kes ärilõunal osalesid firma enda töötajaist ja kes olid külalised. ?Kuna seaduse järgi on ettevõte kohustatud oma kulude seotust ettevõtlusega vajadusel tõendama, siis otsustasime pidada täpset arvestust,? selgitas Lorvi.

Keskmiselt maksab Reval Hotelligrupp erisoodustuste pealt kuus makse 30 000 krooni, millest kolmandiku annavad oma töötajate ärilõunad ja kolmandiku ametiautode kasutus eratarbeks.

Ettevõtja Juhan Kolk tõdes, et probleem töötajate toitlustamisega on olemas. Kuna seda on raske kontrollida ja mängureeglid täpselt paika panemata, on ka maksupettuse võimalus tema hinnangul olemas. Söögi ja joogi peitmine millegi muu alla on tavaline praktika, mida alati kasutatud, lisas ta. Kolgi sõnul tuleks erinevad juhtumid, mis praktikas olemas, lahti kirjutada ja ettevõtjaile selgeks teha, millal on tegu kuluga ja millal erisoodustusega. ?See on küll naeruväärne, et kui firmajuht on kliendiga lõunal, läheb külalisele kulutatud summa firma kuludesse, aga tema enda söök erisoodustuse alla,? leidis Kolk.

Tallinna juriidiliste isikute maksuameti direktori asetäitja kohusetäitja Aule Kindsigo sõnul on erisoodustus iga kaup või teenus, mida töötaja saab tööandjalt kas tasuta või odavamalt kui keegi, kes tänavalt sisse astub. Erisoodustuse hinnaks on 33protsendilise sotsiaalmaksu ja 26/74 ehk 35protsendilise tulumaksu tasumine. Erisoodustus kehtib ka tööettevõtulepinguga töötavate inimeste ja füüsilisest isikutest ettevõtjate, samuti nende abikaasade, laste ja vanemate kohta. Oma töötajaile korraldatud jõulupidu koos söögi-joogi ja kultuurilise teenindamisega on igal juhul erisoodustus. Kui sellel oli ka osalusmaks, siis läheb erisoodustuse alla summa, mis ületab töötajailt kogutud raha, selgitas ametnik.

Täiendkoolituse kulud ei lähe erisoodustuse hulka. Kui aga seminaril või kursusel osalejad saavad selle käigus ka süüa või juua, on see Kindsigo sõnul erisoodustus. Samas tõdes ta, et seda on raske kontrollida, sest maksuamentik teeb otsuse dokumente uurides ja kui seal on kirjas koolitus, ei paista toitlustamine kusagilt välja. Ruumide rentimise sildi all inimeste toitlustamine võib välja tulla rentija kontrollimisel. Kindsigo sõnul pole need summad tavaliselt nii suured, et nende pärast tasuks maksuamentikul eraldi väga palju vaeva näha. Suuremate summade korral on aga maksuameti tähelepanu alla sattumine tõenäosem. ?Inspektoritel on kogemused ja nad teavad juba, millised ettevõtted teevad tõepoolest koolitust ja millised selle nime all pidu peavad,? rääkis ta. Ka tasuta kohv töökohas on erisoodustus.

Ärilõuna puhul räägivad ettevõtte raamatupidajad tavaliselt, et oma töötaja maksis arve ise kinni, mis tähendab, et ühe lõunasöögi peale võeti kaks arvet. ?Sel juhul tahame ka seda eraldi arvet näha,? ütles Kindsigo. Eelduseks on, et vähemalt üks oma töötaja ärilõunal ikka osaleb, lisas ta.

Võrreldes eelmise aastaga laekub erisoodustuselt maksu paremini. Tuleval aastal kasvab poole võrra erisoodustusmaks ametiauto erasõitudeks kasutamise eest ja maksuamet on lubanud selle valdkonna jälgimise tugevama kontrolli alla võtta.

Allikas: Äripäev