Kapitali kättesaadavust võib parandada

Riigi konkurentsivõime sõltub teiste tegurite kõrval ka materiaalsetest vahenditest, mida tootmises rakendada. Eesti avanemine maailmaturgudele ning sellega kaasnenud uus konkurentsisituatsioon nõudis tehnoloogia nüüdisajastamist ja investeeringuid. Ettevõtete kapitalivajadus on suur. Tehnoloogia väljavahetamine on üks etapp, kuid muutuvate tingimustega kaasaskäimine nõuab lisaks pidevaid investeeringuid.

Kapitali kogumahutus põhivarasse on Eestis aasta-aastalt suurenenud. Viimastel aastatel on selle maht moodustanud ca veerandi SKTst.

Teiste riikidega võrreldes on tegemist üsna hea näitajaga, kuid arvestades praegust mahajäämust ning madalat SKT taset inimese kohta, võiks investeeringud olla veelgi suuremad. Ettevõtete võimalused teha rahavoogudest vajalikke investeeringuid on ebapiisavad, seega on vaja otsida võimalusi väljastpoolt.

Investeeringute tegemisel on oluline kapitali kättesaadavus ning siin peituvad põhjused, miks investeeringute mahud jäävad alla soovitud tasemele.

Eesti pangandussektor on hästi arenenud, seetõttu krediidi saamine ettevõtetele suuri probleeme ei valmista. Samas käib see suuremate ettevõtete kohta, väiksematel on tagatiste puudulikkuse tõttu laenu raskem saada, samuti on see neile kulukam.

Jättes kõrvale pangandussektori, on finantssektoril tervikuna arenguruumi veel küllaga. Innovatiivsete, kõrgtehnoloogiliste, teadus- ja arendustegevuse mahukate ettevõtete loomisel on oluline roll riskikapitalil, mis pole Eestis veel laialdast kasutust leidnud.

Eestil on vähe ressursse, kuid neid nappe vahendeidki ei kasutata täiel määral ära. Põhjusi selleks võib leida mitmeid, kuid üldiselt võib selle taandada lühikesele ajaperioodile, mil Eestil on tulnud läbi teha suuri muutusi ning seetõttu pole kõik veel n-ö paika loksunud.

Samas ei saa seda kasutada õigustusena, sest kõik probleemid pole iseregulatsiooni korras lahenevad või võtab see liiga kaua aega.

Kapitali kättesaadavamaks muutmisel väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele saab riik kaasa aidata ning samme selles suunas on juba astutud.

Mahajäämuse likvideerimine on seda olulisem, et vaatamata Eesti heale positsioonile Ida- ja Kesk-Euroopa riikide seas on olukord võrreldes tippriikidega palju kehvem.

Autor: Mario Lambing