• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mölder pidas süüdistust asjatundmatuks

    Mölder leidis, et kriminaalsüüdistus tema vastu põhineb negatiivsetel artiklitel Äripäevas ega süüvi toimunu majanduslikku sisusse. Toimikus tõendavat majanduslikku kahju vaid ajaleheartiklid, mis räägivad Hüvitusfondi tegevusest kui riskivabast kasiinomängust. ?Kui kriminaalsüüdistuse aluseks on ajalehes ilmunud negatiivsed artiklid, siis on riigiasutuses töötamine väga riskantne,? võttis Mölder kokku.
    Mölderi sõnul nägi ta dokumente, mis kinnitasid Ühispanga ja Hüvitusfondi vahel sõlmitud forward-tehingute lõpetamist esmakordselt 1998. aasta sügisel, mil Ühispanga juht Ain Hanschmidt serveeris 144 mln kroonise forwardi täiendavat lõpetamist kui juriidilist formaalsust.
    Töökohtumisel, mil Mölder arutas Ühispanga juhi Ain Hanschmidtiga investeeringute küsimusi panga uude hoonesse, palus Hanschmidt tema allkirja dokumendile, mis pidi kinnitama üht juba ligi aasta tagasi lõpetatud tehingut. Hanschmidt esitas kinnituseks forward-tehingu tühistuse, millel oli Hüvitusfondi finantsjuhi Andres Männarti allkiri, kuid puudus tehingu summa ning väärtuspäev.
    Mölder ütles, et ei teadnud allkirja andmise hetkel, et Männarti sõlmitud forward-tehing on Hüvitusfondi raamatupidamises kajastatud. Tehingute ettevalmistamine, sõlmimine ja realiseerimine väärtuspäeval ei kuulunud tema, vaid Männarti töökohustuste hulka, põhjendas Mölder.
    Et kuupäev oli lisatud forward-tehingu tühistamisele käsitsi, kinnitab Mölderi sõnul seda, et Männart ja Kangro vahetasid kuupäevadeta dokumente. ?Männart ei osanud arvata, et Kangro lisab sinna kuupäeva 3. november 1997,? ütles Mölder.
    Mölder avaldas, et kohtuvaidlus Ühispangaga oleks vallandanud paanika ja seetõttu peab ta Hanschmidti käitumist loogiliseks. "Ühispank ei saanud 1998. aastal riskida kohtuvaidluse ning meediahuviga," ütles ta.
    Mölderi sõnul oli meedia huvi pankade finantsseisu vastu niigi äärmiselt terav. Seetõttu ei oleks olnud ka Hüvitusfondile kasulik Ühispanka kohtusse anda, et forwardist tulenevalt 144 mln krooni sisse nõuda. Paanika puhkemisel Ühispanga klientide seas oleks kahju olnud suurem.
    Järgmine, 12. istung toimub veebruaris 2003, kus kohus asub tunnistusi võtma seoses väidetavalt Mölderile kuulunud offshore firma Brilliant Holdings?iga.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andres Meesak: ükski hookuspookus ei päästa - odava energia aeg on läbi
Meil seisavad ees paarkümmend aastat intensiivseid investeeringuid energiamajandusse, kirjutab Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni juht Andres Meesak Äripäeva Infopanga energeetika aastaraportile antud kommentaaris.
Meil seisavad ees paarkümmend aastat intensiivseid investeeringuid energiamajandusse, kirjutab Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni juht Andres Meesak Äripäeva Infopanga energeetika aastaraportile antud kommentaaris.
Täna algab Virši aktsiate märkimine
Täna algab Läti tanklaketi Virši aktsiate avalik pakkumine, ettevõtte väärtuseks kujuneb ligi 68 miljonit eurot, selgub börsiteatest.
Täna algab Läti tanklaketi Virši aktsiate avalik pakkumine, ettevõtte väärtuseks kujuneb ligi 68 miljonit eurot, selgub börsiteatest.
Mitmesse ametisse otsitakse töötajaid riigikogust parema palgaga
Kõrgeimat töötasu pakutakse arstidele suunatud töökuulutustel, kus keskmine palgapakkumine ületab riigikogu liikmete töötasu, teatas CVKeskus.ee portaalis viimastel kuudel avaldatud avaliku palgaga tööpakkumisi vaadates.
Kõrgeimat töötasu pakutakse arstidele suunatud töökuulutustel, kus keskmine palgapakkumine ületab riigikogu liikmete töötasu, teatas CVKeskus.ee portaalis viimastel kuudel avaldatud avaliku palgaga tööpakkumisi vaadates.
Balti riigid juhivad koroonanakkuse tõusu kogu Ida-Euroopas
Koroonaviiruse nakkuse levik Euroopa Liidu idaosas, eriti Balti riikides, paneb tervishoiusüsteemidele üha suurema surve ja see ajendab riikide valitsusi kehtestama uuesti erinevaid piiranguid.
Koroonaviiruse nakkuse levik Euroopa Liidu idaosas, eriti Balti riikides, paneb tervishoiusüsteemidele üha suurema surve ja see ajendab riikide valitsusi kehtestama uuesti erinevaid piiranguid.