Anne Oja • 19. detsember 2002 kell 22:00

Hiinlased unistavad töölejäämisest

EBSi president Madis Habakuk on veendunud, et 94 kõrgkoolis tudeerivat hiinlast ei esita palkajaile kõrgeid nõudmisi, sest asjaajamine ametkondadega kujuneb üha keerulisemaks. EBS on andnud kodakondsus- ja migratsiooniametile sõna, et 33 sel kevadel magistridiplomi saavat hiinlast lahkuvad. Siia jääda on lootust vaid neil, kelle vajalikkuse tõestab ära tulevane tööandja.

Habakuk nendib, et äritegevust Kagu-Aasiaga siduda soovivaid ettevõtteid pole Eestis palju. ?Nii umbes kolmkümmend ettevõtet on, kes kaaluvad Hiinasse tehase rajamist. Minu juurde on tulnud ka ettevõtjaid, kes on tahtnud saada althõlma ühte head hiinlast,? ajab ta asja põnevaks. ?Näiteks võttis meiega ühendust Sloveenia Telekom ja ütles, et tahab saada ka oma hiinlasi. Hiina turg on suur ja allhanked odavad, kuid ega seal äri ajada pole kerge.?

Habakuk ei tee saladust, et iga hiinlane on EBSi jaoks täpselt sama hea, kui keegi teine. ?Kuna eestlasi ei jätku, siis me otsime uusi turge. Me vaatame tunduvalt kaugemale ette, kui järgmiste valimisteni,? räägib ta äritõdedest. Hiinlased ei ole Eestile ohtlikud, kuna nad pole iseloomult juhid, vaid pigem kohusetundlikud spetsialistid. ?Nemad on need, kes maksaksid maksu, millest makstaks toimetulekutoetust ja pensioni,? lisab Habakuk.

Eesti demograafia instituudi direktor ja rahvastikuteadlane Kalev Katus ütleb, et hea kui Eesti suudab siia saabunud või tulevikus saabuvatest kõrgharidusega hiinlastest kasu lõigata. Samas, kui EBSi jaoks on tema sõnul tegu äriprojektiga, siis Hiina jaoks suurriikliku huvi ja selgelt väljakujundatud poliitikaga. Viimane näeb ette rahvuslike saarekeste tekitamise, mis tulevikus suudaksid asukohamaal esindada Hiina riigi huve.

Katus mainib, et suures osas finantseerib noorte õpinguid Euroopas Hiina riik, mille huvi Eesti vastu kasvas hüppeliselt seoses Eesti kursivõtuga ELi.

Katuse sõnul ei tohiks välisinvestorit kummitavat oskustööjõu nappust Eestis väga üheselt võtta. Tööealise rahvastiku vähenemine ei halvenda Eesti eluolu, kui suudetakse loobuda postsotsialistlikust majanduskasvu ülistavast mõtteviisist. Kui pensioniikka jõudnud inimesed tööturult lahkuvad, ei ole tehnoloogia arenedes neile sama palju või suuremat hulka noori asendajaiks tarvis.

Samas peab Katus lähiaastakümnete probleemiks seda, et olemasolev ja väljaõpetatav oskustööjõud ei vasta tööandja soovidele ega suuda muutuvate vajadustega kohaneda. ?Me võime koolitada treialeid, kuid neid ei ole võibolla viie aasta pärast enam vaja,? ütleb Katus. ?Seetõttu koolitab Hiina riik oma noori ärijuhtideks, kes kui vaja, spetsialiseeruvad Eesti põlevkivikeemiale või näiteks puidule.?

?Teadsime, et kui tahad hiinlastega midagi teha, siis peab sul olema oma hiinlane. Ja et pead 3-4 aastat läbirääkimisi pidama,? räägib EBSi president Madis Habakuk.

Nõnda sai EBSi hiina-suunaline äri alguse praeguse EBSi õppejõu, Hiina päritolu Albert Chi kirjast, kus ta läbi Euroopa hariduspoliitika keskuse otsis partnerit. ?Kuna see oli minu igivana unistus, siis võtsime pakkumise vastu,? kirjeldab Habakuk juba aastatetagust huvi idamaade vastu.

2000. aasta mais käis EBSis Hiina delegatsioon ja sama aasta novembris külastas Eesti delegatsioon, kuhu kuulusid kõrged riigi- ja linnaametnikud ning ärimehed, Hiinat. Habakukke üllatas, et peale 10päevast läbirääkimist tahtsid Hiina esindajad juba koostöölepingut sõlmida. Tema aga oli kiirustamise vastu ja sõlmiti eelleping. ?Tegin järelduse, et ei ole sugugi nii, et pead 3-5 aastat läbirääkimisi ja siis juhtub midagi. Praeguses Hiinas juhtub palju kiiremini,? ütleb Habakuk.

2001. suvel Põhja-Hiinast Eestisse tulnud ja kevadel kooli lõpetav Justin (Jia Lin) räägib, et on suhelnud Eesti ärimeestega, kes tahavad Hiinas äri teha. ?Tahaksin siin töötada mõned aastad,? ütleb ta. Mis valdkonnas ta läbirääkimisi pidanud on, ei soostu Justin selgitama, sest suurem osa Hiina turgu sihtivaid tooteid pidi seostuma ärisaladustega.

Suvel oli Justin koos kursusekaaslasega praktikal Tallinna sadamas, kus tegi äriplaani sadama koostööks Hiina sadamatega. Tudengid otsisid informatsiooni, millest Eesti pool huvitatud oli ja analüüsisid seda. Justin tõstab esile tööd otsivate tudengite hiina keele ja kultuuri tundmist kui suurimat kasu siinsele ettevõtjale.

Sel sügisel EBSi ärijuhtimist õppima siirdunud Steven (Gao Jian Dong) ütleb: ?Usun, et enamus Hiina tudengitest töötaks Eestis juba õppimise ajal, sest nad ei õpi omal kulul. Nad vajavad siin elamiseks süüa, riideid ja raha, mida on neil vähe.?

Täpsustamisel selgub, et suurem osa hiinlastest on Stevenist vaesemad ja nooremad ning Eestisse tulnud otse koolipingist. Sestap ei tule ka EBSi küsitav 9500 USA dollariline õppemaks (152 000 kr ehk 38 000 kr semestri kohta) nende endi taskust.

Hiinas 20 inimest juhtinud Steven plaanib peale lõpetamist tagasi minna, oma kaupluste kett püsti panna. ?Eesti on äritegemiseks liiga väike ja töötus elanikkonna seas kõrge,? lausub ta. Ent kui avaneb ELi turg ja tuleb atraktiivne pakkumine, võib Steven enda sõnul ka ümber mõelda.

Genetrade OÜ marketingijuht Liis Tillmann räägib, et ettevõte on oma hiinlasega, keda nad kutsuvad Castaly?ks (Win Zhuoya), väga rahul. Neiu töötab juba ligi aasta Genetrade Aasia turunduseksperdina, kus tema ülesandeks on suhelda Hiina tarbijatega ning teha turu ülevaateid. Varem suhtles Genetrade partneritega Euroopas või Ameerikas elavate või sealt Hiinasse tagasi pöördunud hiinlastest agentide kaudu.

Tillmann märgib, et algul ei teadnud puidutooteid ja saematerjali müüv ettevõte Hiina turust suurt midagi peale selle, et Hiina ettevõtjad ei valda enamasti ühtegi võõrkeelt. Seega oleks suhtlemine ilma vahendajata osutunud nii või teisiti võimatuks.

?Kontakt kui selline on alati kasulik,? ütleb Tillmann. ?Hiina üliõpilased on väga huvitatud koostööst, sest neil on vaja oma lõputöid kirjutada. Paljutki määrab see, et nad on üliõpilased ja otsivad oma kohta.?

Tillmann kummutab kahtlused, et EBSi haridusega hiinlane Eesti noorte juhtide kombe kohaselt kohe tööautot ja vähemalt 15 000 krooni suurust palka nõuab. ?Võibolla oleksime ka meie Hiinas olles nõus meile esitatavate tingimustega,? ütleb ta vaid tulemuspalka saava Castaly kohta. ?Usun siiski, et me pole talle liiga teinud.?

Hetkel kuum