Hiinlased unistavad töölejäämisest

Eesti demograafia instituudi direktor ja rahvastikuteadlane Kalev Katus ütleb, et hea kui Eesti suudab siia saabunud või tulevikus saabuvatest kõrgharidusega hiinlastest kasu lõigata. Samas, kui EBSi jaoks on tema sõnul tegu äriprojektiga, siis Hiina jaoks suurriikliku huvi ja selgelt väljakujundatud poliitikaga. Viimane näeb ette rahvuslike saarekeste tekitamise, mis tulevikus suudaksid asukohamaal esindada Hiina riigi huve.

Katus mainib, et suures osas finantseerib noorte õpinguid Euroopas Hiina riik, mille huvi Eesti vastu kasvas hüppeliselt seoses Eesti kursivõtuga ELi.

Katuse sõnul ei tohiks välisinvestorit kummitavat oskustööjõu nappust Eestis väga üheselt võtta. Tööealise rahvastiku vähenemine ei halvenda Eesti eluolu, kui suudetakse loobuda postsotsialistlikust majanduskasvu ülistavast mõtteviisist. Kui pensioniikka jõudnud inimesed tööturult lahkuvad, ei ole tehnoloogia arenedes neile sama palju või suuremat hulka noori asendajaiks tarvis.

Samas peab Katus lähiaastakümnete probleemiks seda, et olemasolev ja väljaõpetatav oskustööjõud ei vasta tööandja soovidele ega suuda muutuvate vajadustega kohaneda. ?Me võime koolitada treialeid, kuid neid ei ole võibolla viie aasta pärast enam vaja,? ütleb Katus. ?Seetõttu koolitab Hiina riik oma noori ärijuhtideks, kes kui vaja, spetsialiseeruvad Eesti põlevkivikeemiale või näiteks puidule.?

?Teadsime, et kui tahad hiinlastega midagi teha, siis peab sul olema oma hiinlane. Ja et pead 3-4 aastat läbirääkimisi pidama,? räägib EBSi president Madis Habakuk.

Nõnda sai EBSi hiina-suunaline äri alguse praeguse EBSi õppejõu, Hiina päritolu Albert Chi kirjast, kus ta läbi Euroopa hariduspoliitika keskuse otsis partnerit. ?Kuna see oli minu igivana unistus, siis võtsime pakkumise vastu,? kirjeldab Habakuk juba aastatetagust huvi idamaade vastu.

2000. aasta mais käis EBSis Hiina delegatsioon ja sama aasta novembris külastas Eesti delegatsioon, kuhu kuulusid kõrged riigi- ja linnaametnikud ning ärimehed, Hiinat. Habakukke üllatas, et peale 10päevast läbirääkimist tahtsid Hiina esindajad juba koostöölepingut sõlmida. Tema aga oli kiirustamise vastu ja sõlmiti eelleping. ?Tegin järelduse, et ei ole sugugi nii, et pead 3-5 aastat läbirääkimisi ja siis juhtub midagi. Praeguses Hiinas juhtub palju kiiremini,? ütleb Habakuk.

2001. suvel Põhja-Hiinast Eestisse tulnud ja kevadel kooli lõpetav Justin (Jia Lin) räägib, et on suhelnud Eesti ärimeestega, kes tahavad Hiinas äri teha. ?Tahaksin siin töötada mõned aastad,? ütleb ta. Mis valdkonnas ta läbirääkimisi pidanud on, ei soostu Justin selgitama, sest suurem osa Hiina turgu sihtivaid tooteid pidi seostuma ärisaladustega.