Öö Kotkasaarel

Selline pilt paistab igale matkajale, kes talvisel ajal ronib Rüütli raba serval vaatetorni tippu. Ida-Virumaal, Iisakust veidi Tartu poole asuva raba leiab Kotka matkaraja teeviitade järgi. Riigimetsa Majandamise Keskuse initsiatiivil on korrastatud rappa viivad teed, ehitatud matkarajad ning laudteed, püstitatud lõkkeplatsid ja väiksemad ehitised. Matkaraja enda kogupikkus on ca kuus kilomeetrit; sellest 1,5 km rabamaastikul, enamus aga metsade ja vallseljakute rüpes lõpp-punktiga Iisakul.

Ei maksa lasta end heidutada mõnest kilomeetrist, mis vaja läbida maanteelt matkarajale jõudmist. Jalutuskäik või autosõit piki liivase vallseljaku harjal looklevat teekest tekitab mõnusa tunde mägedes liikumisest.

Püstkoja juurde jõudes tasub teha väike puhkepeatus. Ainult piknikule tulijatele on see parim koht oma varustuse lahtipakkimiseks ning lõkkekese üles tegemiseks. Lisaks püstkojale on seal katusealune koos lauaga, lõkkematerjali, kaev ja kuivkäimla. Mõnus eine hangede keskel koos kuuma joogilonksuga annab energiat edasiliikumiseks.

Seiklejatel, kel tõsine soov jääda ka ööseks rabasse, soovitan piki matkaraja laudteed edasi liikuda. Korduvalt vandalismiaktide käes kannatanud püstkoda ei pea enam piisavalt tuult ja lumeräitsakaid kinni, mistõttu seal ööbimine võrdub lageda taeva all magamisega. Ent ?talvitujatele? on matkarajal samuti mõeldud ? laudtee viib neljandale saarele, kuhu on püstitatud sobivam varjualune.

Teele jäävad mitmed soosaared, võrratud puuskulptuurid nende tipul, istumiskohad. Viimaks jõuate saarele, millele püstitatud pisike onn. Samas on ka lõkkeplats. Esmapilgul tundub ehitis küll väike ja armetu, ent tegelikult kaitseb pooleldi maasse kaevatud varjualune hästi loodusjõudude eest. Kohti on seal 3-4 inimesele kõrvuti magamiseks.

Kel ilmastikukindel telk, neile pole onnis ööbimine oluline, teistel soovitan võtta kaasa väiksemat mõõtu presendi või koormakatte ukseava katmiseks. Vastasel juhul võib öösel onni sisse tuiskav lumi hommikuse ärkamise muuta ebameeldivalt niiskeks.

Kui ööbimiseks pesa sisse seatud, tuleb mõelda ka kõhutäie peale. Lõkke süütamiseks sobivat kraami leiab küllaldaselt saare teisest otsast ? kindlasti kasutage kuivanud puid ja oksarisu, ärge minge eluspuude kallale.

Kaugel pole ka soolaugas, kust toidu ning joomise tarbeks vett saab ammutada. Seda neile, kes ei ole vaevunud oma vett kaasa vedama. Laukajärveni viib samuti laudtee, mis vaja sadanud lume alt üles leida.

Toimetused ja söömine lõpetatud, on mõnus viimaks end lõkke äärde istuma seada, kuum hõõgveini- või rummiteekruus näpu vahel. Ja heietada jahimehelugusid ning tondijutte. Kui nüüd veidi lõkkest eemale minna, laudteed mööda soosaarest kaugemale, näeb tagasi vaadates salapärast tulevalgust puutüvedel värelemas ning kummalist häälepodinat läbi lumesaju kõlamas.

Uni soojades magamiskottides on kerge tulema, hoolimata seina taga möllavast tuulest ning lumetormist raba peal.

Hommikune ärkamine on loomulikult mõnevõrra vastumeelne ? eriti arvestades selga pandavate riiete temperatuuri. Paar soojendavat jooksuringi ümber onni, mõned kirvega pilbasteks lõhutud puupakud ja väljapuhanud tunne loovad aga ruttu hea tuju ja reipa olemise. Kindlasti maksab kohe lõke üles teha ja kohvivesi tulele panna. Kui soe põue pugenud, on mõnusam hommikusi toimetusi teha.

Plaanides hommikul edasi liikumist, peaks asuma varakult asju pakkima. Tagasiteeks on mõttekas valida teine laudtee ? mõlemad jõuavad otsaga püstkoja juurde tagasi. Enne rabast äraminekut tasub läbi põigata ka Rahapaja juurest, mis jääb vaatetorni lähistele. Kel õnne, võib samast mõne mündigi teele kaasa leida.