Enn Tosso • 23. detsember 2002 kell 22:00

Mastaapne pensionikampaania põhjustas massilise liitumise

Populaarseim teise kogumissamba fond on kahe liitumisvooru järel Hansapanga agressiivseima investeerimisstrateegiaga fond K3.

Hansa Investeerimisfondide portfellihaldur Paavo Põld sõnas, et pensionifond K3 on eelistatuim fond, mille valis 25,6 kõikidest liitunutest. ?Enam kui pool Hansapanga fondidega liitujatest tegi valiku fondi K3 kasuks, tasakaalustatud strateegiaga fondi K2 valis 37 ning konservatiivse investeerimisstrateegiaga pensionifondi K1 pidas endale sobivaks enam kui 12 Hansa pensionifondidega liitujaist,? rääkis Põld.

Hansapanga juhatuse aseesimees Erkki Raasuke kinnitas, et Hansapank on saavutatuga väga rahul. 46 võimalikest liitujatest tegid otsuse kogumispensioni kasuks juba reformi esimesel aastal. Seda oli rohkem kui kõige julgemates avaldatud prognoosides. 31. oktoobri seisuga oli Hansa pensionifondidega liitunud 104 616 klienti, Hansa Investeerimisfondide turuosa liitujate arvu järgi oli 50,5.

LHV partneri Robert Kitti andmetel liitus LHV fondidega kokku 3127 inimest ehk 1,5 kogumispensioniga liitunud inimeste üldarvust. Nii mais kui ka aasta kokkuvõttes oli kõige suurema keskmise palgaga fondiks LHV Aktsiapensionifond. ?Keskmine palk oli maikuus liitujatel 14 300 krooni ja aasta keskmine pisut alla 10 000 krooni. Mais kolmas olnud LHV Intressipensionifond tõusis kokku teiseks keskmise palgaga 6000 krooni. Fondivalitseja seisukohast on kõige olulisem fondi maht. Seega vaatame me ainult fondi turuosa mahu järgi ning lepingute arv on teisejärguline,? sõnas Kitt. ?LHV turuosaks laekumiste järgi saab prognooside kohaselt olema 3 ehk siis iga kuu hakkab LHV fondidesse 2003. a laekuma 1,7 miljonit krooni. Maikuu liitumisperioodis oli meie turuosa laekumiste järgi 4,5. Samas tähendab 4,5 mahuosa mais vaid 0,8 miljoni suurust igakuist laekumist 2002. aasta II poolaastal.?

Seesam Varahalduse ASi juhatuse liige Tiina Topp pidas heaks tulemuseks klientidele antud lubaduste täitmist. Seesami pensionifondidega liitus käesoleval aastal 4000 inimest. ?Arvestades, et meil puudub suur kontoritevõrk ning pensionifonde pakuvad klientidele peamiselt vaid paarkümmend personaalset nõustajat suuremates linnades, ei ole tegemist sugugi väikese numbriga,? sõnas Topp.

Seesami Kasvu Pensionifondi näol on tegemist ainukese pensionifondiga Eestis, mis praegusel hetkel kuni 50 fondi varadest aktsiatesse paigutab. Sama kehtib globaalse investeerimise kohta, varad on läbi fondiinvesteeringute paigutatud enam kui 1000 ettevõtte aktsiatesse kogu maailmas, sõnas Topp.

Sampo Varahalduse ASi arendusjuhi Peeter Schamardini sõnul oli kogumispensioni edukas käivitumine üks aasta tähtsündmusi, sest teadvustas esmakordselt nii laiaulatuslikult inimestele säästmise olulisust. ?Maikuus arvasime, et inimeste massiline liitumine kogumispensioniga võib lükkuda aastasse 2003 või 2004 ehk aega, mil arvamusliidrid on juba liitunud ning pensionifondid on suutnud näidata positiivset tootlust,? rääkis Schamardin.

?Kogumispensioni alaste ootuste ja lootuste täitumise osas oleme lõppeva aastaga kindlasti rahule jäänud, sest Sampo kohustuslike pensionifondidega liitujate arv ületas meie kõige optimistlikumad prognoosid,? ütles Schamardin. Seisuga 31.10.02 oli Sampo kohustuslikke pensionifonde eelistanud üle 30 000 inimese.

Sampo on ainuke Eestis tegutsev pensionifondivalitseja, mis on suutnud oma turuosa märkimisväärselt suurendada. Võrreldes maikuuga on Sampo tiheda konkurentsi tingimustes suutnud oktoobriks oma turuosa kolmekordistada. (Sampo turuosa oli liitunud inimeste arvu põhjal mai lõpus 5,05, oktoobri lõpus 14,5. Allikas: EVK)

Ühispanga Varahalduse juhatuse esimees Loit Linnupõld sõnas, et Ühispank, nagu ka kõik teised pangad ja kindlustusseltsid, on kogumispensioni suure populaarsuse üle väga õnnelik. Kui Ühispank käesoleva aasta alguses ennustas liitujate koguarvuks 100 000?120 000 inimest, siis olime oma prognoosides võrreldes teiste turuosalistega kõige optimistlikumad. Reaalsus näitas, et ka kõige julgemad ootused ületati mitmekordselt.

Linnupõllu sõnul seadis Ühispank eesmärgiks saavutada kogumispensionide turul vähemalt 30 turuosa. ?Arvestades, et Ühispanga turuosa eraklientide hulgas on vaid 21, oli selline eesmärk väga ambitsioonikas. Sisuliselt tähendas see, et Ühispanga pensionifondide iga kolmas klient pidi tulema väljastpoolt meie pangagruppi,? sõnas Linnupõld. Ühispank saavutas kogumispensioniturul lõpuks 28,3 turuosa.

Investeerimisfond ehk lihtsalt fond on raha kogum. Selle omanikud on investorid, kes on fondi raha paigutanud. Kuidas kõik ikka täpselt toimib? Kirjeldame seda näite varal.

Oletagem, et teil on 1000 krooni ning teie tuttaval on samuti 1000 krooni. Te otsustate koos investeerida ja avate selleks spetsiaalse konto, kuhu kannate kokku 2000 krooni. Seejärel ostate selle raha eest mõne väärtpaberi või teete hoiuse. Tegemist ongi lihtsa fondiga. Fondi tootlus sõltub teie investeeringu tootlusest ning tulu korral jaotate selle pooleks, sest teie alginvesteeringud olid võrdsed.

Toodud näide oli küll ülim lihtsustus, kuid põhimõtteliselt toimib fond täpselt samamoodi. Investorid ostavad osakuid (saavad tükikese fondist), varad investeeritakse koos ning tootlus on kõikidele võrdne. Fondi tulu sõltub ainult sellest, kuidas on fondi vahendid investeeritud.

Toodud näites oli kaks investorit ning nad otsustasid ühiselt, kuhu raha paigutada. Reaalsuses võib fondidel olla aga tuhandeid investorerid ning ühiselt otsustamine ei tule kõne alla. Selle tarbeks palkavad investorid fondihalduri, kes paigutab fondi rahasid ning võtab selle eest teatud tasu.

Nimetatud lihtsad põhimõtted on fondide toimimise aluseks. Allikas: http://www.pensionikeskus.ee

Hetkel kuum