• OMX Baltic−0,24%319,53
  • OMX Riga0,65%977,43
  • OMX Tallinn−0,19%2 228,58
  • OMX Vilnius−0,17%1 510,75
  • S&P 5000,58%7 818,93
  • DOW 300,49%51 521,28
  • Nasdaq 0,45%27 599,89
  • FTSE 1000,42%10 541,69
  • Nikkei 2251,05%70 683,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,35
  • OMX Baltic−0,24%319,53
  • OMX Riga0,65%977,43
  • OMX Tallinn−0,19%2 228,58
  • OMX Vilnius−0,17%1 510,75
  • S&P 5000,58%7 818,93
  • DOW 300,49%51 521,28
  • Nasdaq 0,45%27 599,89
  • FTSE 1000,42%10 541,69
  • Nikkei 2251,05%70 683,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,35
Eesti keskkonnainvesteeringud suureneksid kümme korda, kui riik täidaks Euroopa Komisjoni keskkonnavoliniku Margot Wallströmi soovitusi.
Euroopa Komisjoni keskkonnavoliniku Margot Wallströmi teisipäevase avalduse kohaselt läheb kõigi Euroopa Liidu kandidaatriikide infrastruktuuri Euroopa Liidu keskkonnanõuetega vastavusse viimine maksma kuni 110 miljardit eurot, kirjutab Postimees.
Osalt aitavad moderniseerimist rahastada Euroopa Liidu fondid, ülejäänu aga tuleks leida kandidaatriikidel endil. Selleks peaksid iga riigi kulutused keskkonnanõuete täitmiseks suurenema vähemalt kahe-kolme protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP), ütles keskkonnavolinik.
Eesti keskkonnakulutused koos välisabiga ulatuvad praegu umbes ühe protsendini SKPst, kusjuures Eesti enda finantseeringud moodustavad SKPst vaid 0,25 protsenti. Riigikogu keskkonnakomisjoni liikme Liis Klaari hinnangul on Euroopa Komisjoni voliniku kahe-kolme protsendi nõue absurdne.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele