OMX Baltic0,22%300,68
OMX Riga0,06%893,52
OMX Tallinn0,12%2 071,16
OMX Vilnius0,3%1 206,04
S&P 5000,83%6 279,35
DOW 300,77%44 828,53
Nasdaq 1,02%20 601,1
FTSE 1000,00%8 822,91
Nikkei 2250,06%39 810,88
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,85
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%92,59

OMX Baltic0,22%300,68
OMX Riga0,06%893,52
OMX Tallinn0,12%2 071,16
OMX Vilnius0,3%1 206,04
S&P 5000,83%6 279,35
DOW 300,77%44 828,53
Nasdaq 1,02%20 601,1
FTSE 1000,00%8 822,91
Nikkei 2250,06%39 810,88
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,85
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%92,59

24.01.03, 08:15

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

PM: EL ootab keskkonnakulude suurendamist kordades

Eesti keskkonnainvesteeringud suureneksid kümme korda, kui riik täidaks Euroopa Komisjoni keskkonnavoliniku Margot Wallströmi soovitusi.

Ülo Toomsaluküljetoimetaja

Euroopa Komisjoni keskkonnavoliniku Margot Wallströmi teisipäevase avalduse kohaselt läheb kõigi Euroopa Liidu kandidaatriikide infrastruktuuri Euroopa Liidu keskkonnanõuetega vastavusse viimine maksma kuni 110 miljardit eurot, kirjutab Postimees.

Osalt aitavad moderniseerimist rahastada Euroopa Liidu fondid, ülejäänu aga tuleks leida kandidaatriikidel endil. Selleks peaksid iga riigi kulutused keskkonnanõuete täitmiseks suurenema vähemalt kahe-kolme protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP), ütles keskkonnavolinik.

Eesti keskkonnakulutused koos välisabiga ulatuvad praegu umbes ühe protsendini SKPst, kusjuures Eesti enda finantseeringud moodustavad SKPst vaid 0,25 protsenti. Riigikogu keskkonnakomisjoni liikme Liis Klaari hinnangul on Euroopa Komisjoni voliniku kahe-kolme protsendi nõue absurdne.

Artikkel jätkub pärast reklaami

«Ma arvan, et see Brüsseli inimene pole kunagi Eestis käinud ega aru saanud, et Eesti on kogu aeg oma jäätmemajandusega ise hakkama saanud,» selgitas Klaar.

«Meie ei suuda seda nõutud summat välja panna ja seda polegi vaja. Ma arvan, et me saame niisamagi hakkama, kui hakkab tulema raha Euroopa Liidu struktuurifondidest. Meid ei saa võrrelda Kesk-Euroopa maadega, kus on rasketööstus ja hoopis teine kultuur,» leiab Klaar.

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Allan Gromov möönab, et keskkonnakulutuste suurendamise nõuet kahe-kolme protsendini SKPst tuleks võtta umbmäärase ja soovituslikuna.

Ülo Toomsalu

Seotud lood

20.06.25, 09:00

Varjatud tehnoloogiakulud: miks maksavad odavad telefonid ettevõtetele miljoneid

Enimloetud

Börsiuudised

03.07.25, 10:32

Pensionifondid said ootamatu löögi

Uudised

02.07.25, 10:18

Maksuamet: JMV kliendid ühegi panga kliendiks ei kõlba

Majandustulemused

02.07.25, 17:04

Poodide ehitamise lainel ettevõtjad võtsid mitu miljonit eurot dividendi

Uudised

03.07.25, 06:00

Suureks mölluks valmistunud Eesti tehinguturg põrkas vastu jahedat reaalsust

Poolaasta TOP tehingud

Börsiuudised

02.07.25, 15:32

Kolm rahamasinat, mis toodavad tulu ka siis, kui sa magad

Uudised

01.07.25, 18:00

Vald näitas majaehitusele punast tuld, appi tõttas õiguskantsler

Viimased uudised

Uudised

04.07.25, 18:59

“Kuttidest on väga kahju.” Tööpakkumine USAs tõmbas Eesti vennad miljardipettusesse

Uudised

04.07.25, 18:26

Zelenskõi vestlusest Trumpiga: leidsime üksmeele õhutõrjes

Uudised

04.07.25, 17:14

Euroopa Liit: kaubanduskõnelused USAga on tundlikus faasis

Tähtaeg terendab

Uudised

04.07.25, 16:41

Uus löök päikesepaneelide omanikele võib saada saatuslikuks. “See on labane ahnus”

Analüüsid

04.07.25, 16:11

Putini sõbrad pööravad Kremlile selja

Saated

04.07.25, 16:00

Inimkeskne juhtimine pole pehme teema

Saated

04.07.25, 15:37

Gümnasistist investor: 30aastaselt võiks mu portfell olla miljon eurot

Majandustulemused

04.07.25, 15:33

Äriperekonna firma maksab 6 miljonit dividende

Marginaali tõusu järel võivad niigi väikesed tulud muutuda kahjumiks, leiab päikesepaneelide omanik Jaan Rekkor.

Uus löök päikesepaneelide omanikele võib saada saatuslikuks. “See on labane ahnus”

“Kuttidest on väga kahju.” Tööpakkumine USAs tõmbas Eesti vennad miljardipettusesse

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ja USA riigipea Donald Trump kohtusid viimati näost näkku NATO juunikuisel tippkohtumisel Haagis. Täna jätkati vestlust telefonitsi.

Zelenskõi vestlusest Trumpiga: leidsime üksmeele õhutõrjes

Uus löök päikesepaneelide omanikele võib saada saatuslikuks. “See on labane ahnus”

Euroopa ja USA vaheliste tollide suurus pole veel lukku löödud, aga tähtaeg on juba järgmisel kolmapäeval. Foto on illustratiivne.

Euroopa Liit: kaubanduskõnelused USAga on tundlikus faasis

Tähtaeg terendab

Ilham Alijev (vasakul) hoiab üha rohkem vennasrahva riigipea Recep Tayyip Erdoğani poole.

Putini sõbrad pööravad Kremlile selja

Suurettevõtja Mati Polli (paremal) Hiltoni hotelli avamisel 2016. aastal.

Äriperekonna firma maksab 6 miljonit dividende

Käes on päevad, mis jäävad meelde. Trump otsustab, mismoodi

Baltic Workboatsi partner räägib, miks ta vahetas elutöö suurte lubaduste vastu

Varjatud tehnoloogiakulud: miks maksavad odavad telefonid ettevõtetele miljoneid

Pelgulinna riigigümnaasiumi 10. klassi lõpetanud Hanna Loora Pulst tutvus investeerimisega juba 13aastaselt.

Gümnasistist investor: 30aastaselt võiks mu portfell olla miljon eurot

Nike pole paljude tarbijate jaoks enam eelistus, sest konkurents on suurenenud. Fotol on oksjonile pandud korvpallijalatsid Air Jordan 1, mida kandis mängudes selle ala legend Michael Jordan 1985. aastal.

Nike näeb vaeva, et saada tagasi nii aktsiate kui ka tossude sära

Swedbanki klientide tehingustatistika näitab, et välismaistest aktsiatest ostetakse enim kokku Euroopa väärtpabereid ja müüakse USA omi.

LHV ja Nvidia aktsiad visati Swedbankis hoogsalt müüki

Praegu Luminori pensionifondide raha liigutav Vahur Madisson töötas kümmekond aastat tagasi ka SEBs.

Luminori fondijuht: panustame Balti regiooni alternatiivsetele fondidele

S&P 500 edenes kauplemise ajal 0,83%, sulgudes 6279,35 punkti juures.

S&P 500 ja Nasdaq 100 kerkisid sel nädalal kolmandat korda uute rekordkõrgusteni

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

Toimumisaeg:
17.09.2025
Alguseni:
2 k 12 p 8 t
Toimumiskoht:
Tallinn