• OMX Baltic−0,15%294,29
  • OMX Riga−0,04%916,34
  • OMX Tallinn−0,38%1 978,33
  • OMX Vilnius0,07%1 233,91
  • S&P 5000,47%6 615,28
  • DOW 300,11%45 883,45
  • Nasdaq 0,94%22 348,75
  • FTSE 100−0,07%9 277,03
  • Nikkei 2250,89%44 768,12
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%97,65
  • OMX Baltic−0,15%294,29
  • OMX Riga−0,04%916,34
  • OMX Tallinn−0,38%1 978,33
  • OMX Vilnius0,07%1 233,91
  • S&P 5000,47%6 615,28
  • DOW 300,11%45 883,45
  • Nasdaq 0,94%22 348,75
  • FTSE 100−0,07%9 277,03
  • Nikkei 2250,89%44 768,12
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%97,65
  • 24.01.03, 08:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

PM: EL ootab keskkonnakulude suurendamist kordades

Eesti keskkonnainvesteeringud suureneksid kümme korda, kui riik täidaks Euroopa Komisjoni keskkonnavoliniku Margot Wallströmi soovitusi.
Euroopa Komisjoni keskkonnavoliniku Margot Wallströmi teisipäevase avalduse kohaselt läheb kõigi Euroopa Liidu kandidaatriikide infrastruktuuri Euroopa Liidu keskkonnanõuetega vastavusse viimine maksma kuni 110 miljardit eurot, kirjutab Postimees.
Osalt aitavad moderniseerimist rahastada Euroopa Liidu fondid, ülejäänu aga tuleks leida kandidaatriikidel endil. Selleks peaksid iga riigi kulutused keskkonnanõuete täitmiseks suurenema vähemalt kahe-kolme protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP), ütles keskkonnavolinik.
Eesti keskkonnakulutused koos välisabiga ulatuvad praegu umbes ühe protsendini SKPst, kusjuures Eesti enda finantseeringud moodustavad SKPst vaid 0,25 protsenti. Riigikogu keskkonnakomisjoni liikme Liis Klaari hinnangul on Euroopa Komisjoni voliniku kahe-kolme protsendi nõue absurdne.

Artikkel jätkub pärast reklaami

«Ma arvan, et see Brüsseli inimene pole kunagi Eestis käinud ega aru saanud, et Eesti on kogu aeg oma jäätmemajandusega ise hakkama saanud,» selgitas Klaar.
«Meie ei suuda seda nõutud summat välja panna ja seda polegi vaja. Ma arvan, et me saame niisamagi hakkama, kui hakkab tulema raha Euroopa Liidu struktuurifondidest. Meid ei saa võrrelda Kesk-Euroopa maadega, kus on rasketööstus ja hoopis teine kultuur,» leiab Klaar.
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Allan Gromov möönab, et keskkonnakulutuste suurendamise nõuet kahe-kolme protsendini SKPst tuleks võtta umbmäärase ja soovituslikuna.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele