Hoonete energiavajaduse direktiiv kohustab kütet säästma

Ehituse ja ehitustoodetega seoses on aktiivsemalt räägitud Ehitustoodete direktiivist. Analoogiliselt teiste Euroopa uue lähenemisviisi direktiividega ei sisalda see tehnilisi üksikasju, vaid seal tuuakse olulised ohutusnõuded. Ehitiste puhul on üheks nõudeks energia säästmine. See on ainus ohutusnõue, mis pole seotud otseselt inimese ohutusega, vaid elamissõbraliku keskkonna säilitamisega ja kaubanduslike eesmärkidega (suur energiaimport Euroopa Liitu).

2002. aasta lõpus võeti vastu uus direktiiv, mis käsitleb hoonete energiavajadust ja selle optimeerimist (Directive 2002/91/EC of the European Parliament and of the Council on the energy performance of buildings) ning mille eesmärgiks on kutsuda liikmesriike üles hoonete energiakulu optimeerimisele. Direktiivi praktiline rakendamine (direktiive ei võeta tavaliselt sõna-sõnalt üle, vaid liikmesriigi seadusandlusesse sätestatakse nende sisu) on jäetud liikmesriikide hooleks, muu hulgas on vaja luua metodoloogiline raamistik hoonete energiakulu arvutamiseks. Muret energiavajaduse üle põhjendatakse ühelt poolt karmistuvate keskkonnanõuetega, teiselt poolt prognoositakse, et Euroopa Liit impordib 2030. a juba ca 70 energiat (praegu ca 50).

Ehitustoodete direktiivi kuues oluline nõue ? energia sääst ? eeldab, et hooned projekteeritakse sellistena, et nende energiavajadus oleks minimaalne, arvestades kohalikku kliimat ning elanike vajadusi. Uue direktiiviga loodetakse, et liikmesriigid määratlevad miinimumnõuded hoonete energiakulu suhtes. Eeldatakse, et uued hooned peaksid vastama energiakulu nõuetele, samuti renoveeritavad üle 1000 m² põrandapinnaga hooned (renoveerimise mõiste tuleks liikmesriigis täpsustada). Uusi ja vanu hooneid võib käsitleda erinevalt, osa hoonete puhul võib nõudeid mitte kehtestada. Tulevikus oodatakse, et hoonete energiavajaduse kohta väljastatakse sertifikaat, samuti seatakse sisse järelevalve võimsate boilerite puhul.

Energiavajaduse arvutusmeetodid peaksid arvestama:

hoone konstruktsioonide soojusjuhtivustkütetõhu konditsioneerimistventilatsioonivalgustust (teatud juhtudel)hoonete asendi määratlemistpäikeseenergia kasutamistloomulik ventilatsioonihoone sisekliimat

Arvutusmeetodid klassifitseeritakse eraldi gruppidesse: eramud, korterelamud, bürood, haridusasutused, haiglad, hotellid ja restoranid, spordihooned, laod jm. Direktiivi hakatakse rakendama 2006. aastal, sertifikaatidesse ja järelevalvesse puutuv nihkub veelgi edasi. Esialgu vajavad täiendamist arvutusmeetodite alusmaterjalid ? Euroopa standardid (näiteks EN 872 Kütte energiavajaduse arvutusmeetod jms).

Pean energiakulu kontrolli all hoidmist äärmiselt oluliseks, samas suhtun väga ettevaatlikult sellistesse üleüldistesse nõuetesse. Ettevaatlikku suhtumist loen välja ka direktiivist ? see on väga üldsõnaline. Eestis on energia juba piisavalt kallis, nii et enamik elanikest tunneb elulist huvi võimalikult madala energiatarbe vastu. Pigem hoitakse meil energiat liialt kokku (kütmata korterid talvel) ? ehituskonstruktsioonide pikema eluea ning tervise huvides peab energia tarbimine olema optimaalne, mitte minimaalne. Energiatarvet tuleb arvestada kompleksselt (küte, ventilatsioon, hoone konstruktsioon jne), mitte ainult mõne üksiku komponendi kohta. Seda rõhutab ka direktiiv. q