Rüütli-Luukase projekt

Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalpoliitika keskmesse asetatakse lapsed ja lastega pered eesmärgiga tagada järelkasvavale põlvkonnale võrdsed võimalused mitmekülgseks arenguks, eluaegseks õppeks.

Suurendatakse oluliselt lastele suunatud tasuta ja doteeritud teenuseid (nt tasuta koolitoit, õppevahendid, osalemine huviringides). Laste- ja peretoetused peavad katma tegelikud vajadused ja suunatakse abivajajaile. Luuakse lapseootel emade, laste ja perede nõustamise ja neile suunatud teenuste süsteem. Parandatakse võimalusi puuete ja erivajadustega laste kasvatamiseks peres.

Toetatakse lapseootel emasid, et rasedusi katkestataks võimalikult vähe. Lisaks sündivate laste toetamisele pööratakse rohkem tähelepanu juba kasvavatele (sh erivajadustega, kodututele ja koolist eemalejäänud) lastele ja lastega peredele. Eesmärk on korvata peredele lapsega seotud kulude kasv. Suurendatakse isade võimalusi osaleda laste kasvatamisel.

Soodustatakse lastega noorte perede oma kodu rajamist. Selleks käivitatakse vastav eluaseme- ja toetusprogramm.

Soodustatakse töö- ja pereelu, töö ja õppimise ühildamist. Väikelaste vanematele luuakse paremad võimalused kodus töötamiseks ja haridustee jätkamiseks. Suurendatakse väikelaste vanemate võimalusi töötada osalise tööajaga, vahetustega. Arendatakse koolieelsete asutuste võrku nii, et igale lapsele oleks tagatud koht lasteaias või -sõimes.

Oluliselt piiratakse sõltuvusainete (alkohol, tubakas, narkootikumid) kättesaadavust ja tarbimist, eriti laste ja noorte hulgas; alkoholi ja tubaka reklaamimist; tugevdatakse teavitustööd nende ohtlikest mõjudest. Tõhustatakse riskirühmadesse kuuluvate laste ja noortega tehtavat ennetustööd, vältimaks tänavalaste, narkomaanide, HI-viiruse kandjate ja aidsihaigete arvu suurenemist.

Suurendatakse võimalusi laste kehaliseks kasvatuseks, arendavaks ja tervistavaks puhkuseks, huvitegevuseks. Suurendatakse riigi ja omavalitsuste koostööd noorsootöö toetamiseks avatud noortekeskuste ja projektide toetamise abil. Huvihariduse ja sportimisvõimaluste lisarahastamiseks seatakse sisse luksuskaupade lisamaks.

Hariduse väärtustamise aluseks on õpetaja töö väärtustamine. Hariduse sisu ja rahastamisviisid seostatakse tihedamini ühiskonna arengu vajadustega. Haridusotsustuste aluseks saavad sellekohased uuringud, mille tegemiseks algatatakse riiklik haridusuuringute programm. Hariduse pikaajalised arengusuunad määratletakse riigi haridusstrateegias.

Kõigi sotsiaalsete partnerite (õppeasutused, riik, omavalitsused, era- ja kolmas sektor) koostöös tagatakse Eesti hariduse kvaliteedi tõus ja konkurentsivõime Euroopa haridusruumis. Riiklikult toetatakse õppurite mobiilsust nii kodu- kui välismaal, õpetajate ja õppejõudude vahetust.

Oluliselt vähendatakse põhikoolist väljalangevust. Kõigile noortele kindlustatakse võimetekohane haridus. Erivajadustega laste õpetamisel pööratakse peatähelepanu nende tööalasele ettevalmistusele ja toimetulekule ühiskonnas.

Kutsehariduse arenguks tagatakse vajalikud investeeringud ja suurendatakse kutsehariduse atraktiivsust. Kutseõppes õpinguid jätkavate noorte osakaalu suurendatakse oluliselt vastavalt tööturu nõudlusele. Soodustatakse üldharidus- ja kutsekooli integratsiooni, eriti maapiirkondades. Kutsekoolide õppekavad töötatakse ümber vastavalt tööturu vajadustele ja kutsekvalifikatsiooni nõuetele. Tööandjate organisatsioone kaasatakse õppekavade kaasajastamisse ja kutseõppesüsteemi reorganiseerimisse. Ettevõtjad on kutsutud toetama nii kutseharidust, selle ümberkorraldamist kui ka kogu haridussektorit, samuti osalema haridusküsimuste otsustamisel.

Tugevdatakse kõrgharidussüsteemi, tagatakse selle usaldusväärsus ja püsiv kvaliteedikindlustus. Määratletakse valdkonnad, kus Eesti orienteerub välisõppele.

Võetakse vastu eesti keele arendamise strateegia ning lisatakse eesti keele püsimise nõue põhiseadusse. Soodustatakse eriala- ja teaduskeele tugevdamist ning muudetakse eestikeelseks IT-võrgustiku ja arvutisüsteemide kasutamine.

Viiakse ellu ?Teadmistepõhise Eesti? programm ja liitutakse ELi Lissaboni tippkohtumisel püstitatud eesmärkidega. Määratletakse Eesti arenguks, keskkonna, kultuuri, keele ja ajaloo säilitamiseks vajalikud riiklikud teadus- ja arendusprogrammid. Nende abil kujundatakse välja rahvuslik innovatsioonisüsteem.

Tagatakse nii professionaalse kui rahvakultuuri elujõulisus. Jätkatakse rahvuslikel traditsioonidel põhinevate suurürituste (laulu- ja tantsupeod, pärimuskultuuri festivalid) korraldamist.

Hariduse kvaliteet tagatakse eranditult kõigis koolides, tegemata vahet piirkonna- ja erikoolidel ning linna- ja maakoolidel. Maapiirkondades ei suleta põhjendamatult väikekoole.

Oluliselt suurendatakse haridussüsteemi võimekust lõimida muukeelne elanikkond kultuuri- ja ühiskonnaellu. Haridussüsteemi kaudu tagatakse kõigile Eesti elanikele võrdsed võimalused töökoha saamisel.

Hariduskulutuste osakaalu SKPst suurendatakse igal aastal (alates 2004. a) mitte vähem kui 0,2 võrra aastas. Samas proportsioonis peavad kasvama ka haridusinvesteeringud. Riiklikult finantseeritavate õppekohtade arv kõrgkoolides säilitatakse praegusel tasemel.

Tugevdatakse aktiivset tööturupoliitikat, luuakse riiklik riskikapitalifond innovatsiooni lisarahastamiseks ettevõtetes. Ettevõtjatele luuakse soodsad tingimused, et nad investeeriksid rohkem teadus- ja arendustegevusse.

Tagatakse ELi tõukefondide toetuse maksimaalne ärakasutamine, fondide õiglane tasakaalustatud jagunemine maapiirkondade ja linnade, väikeste ja suurte ettevõtete vahel. Oluliselt suurendatakse kompetentsi ja institutsionaalset võimekust kvaliteetsete projektide pakkumiseks ja realiseerimiseks. Euroopa Liidu projektide kaasfinantseerimiseks kasutatakse vajaduse korral stabiliseerimisreservi ja riigilaenu.

Soodustatakse väikeettevõtluse (sh talude) arengut. Väikeettevõtluse ja peretalude toetamiseks maapiirkondades rakendatakse erimeetmeid, vähendatakse väikeettevõtlust raskendavaid bürokraatlikke takistusi.

Tagatakse avaliku sektori teenuste hinnakujunduse läbipaistvus ja kontroll. Infrastruktuursete süsteemide (energeetika jt) puhul on hinnatõus lubatav vaid mahus, mis on vajalik nende süsteemide taastootmiseks ja teenuste nüüdisajastamiseks. Suurendatakse infrastruktuuri teenuste hinda kontrollivate riiklike agentuuride sõltumatust ja volitusi.

Rakendatakse õiglast palka ning Euroopa Liidu sotsiaalkindlustuse ja töösuhete standardeid. Regionaalpoliitiliste meetmetega toetatakse maapiirkondades infrastruktuuri arendamist, ettevõtlust ja hajaasustuse säilimist. Regionaalarengu tasakaalustamiseks suunatakse riiklikke investeeringuid eelisjärjekorras saartele ja ääremaadele (nt Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti).

Algatatakse riiklikud programmid majandusliku ja sotsiaalse ühistegevuse arendamiseks. Edendatakse eri tüüpi koos- ja ühistegevust, seda nii ettevõtluses, ettevõtluse ja riigi vahel kui ka ettevõtluse, riigi ja kodanikuühenduste vahel.

Eesti taotleb sihikindlalt välisinvesteeringuid, suunates need valdavalt teabemahukasse tootmisse. Soodustatakse kõrgema lisandväärtusega eksporti. Tugevdatakse Eesti majanduspoliitiliste huvide esindatust välismaal. Eesti välissuhtluse prioriteetseks tegevussuunaks peab saama Eesti majandushuvide esindamine välisriikides.

Lepitakse kokku pikemaajalises riiklikus eelarvestrateegias, mis võimaldab täita käesolevas ning järgmistes ühiskondlikes lepetes püstitatud eesmärgid.

Ülaltoodud tegevussuundade realiseerimiseks on vältimatu tugevdada Eesti omavalitsusi ning selgemalt eristada riigi ja omavalitsuse ülesandeid ning rahaliste vahendite jaotust. Allakirjutanud asutavad ühiskondliku leppe foorumi, mille moodustavad kõigi leppeosaliste poolt volitatud esindajad. Leppeosalised esitavad kord aastas foorumile ülevaate leppe täitmisest. Ülevaatele lisatakse ekspertarvamused ja see publitseeritakse ühiskondliku leppe aastaaruandena.

Allakirjutanud peavad vajalikuks alustada pärast käesoleva leppe sõlmimist järgmiste ühiskondlike lepete ettevalmistamist, mis käsitlevad selliseid Eesti arengu võtmeküsimusi nagu rahvatervis, maaelu, loodushoid jt.

Lepet uuendatakse vastavalt vajadusele, ent mitte hiljem kui igal kolmandal aastal. Seejuures võetakse arvesse ühiskonnas toimunud arenguid, foorumi soovitusi ning erinevate osaliste ettepanekuid.

Autor: ÄP