Statisitikaamet üllitas leibkondi analüüsiva kogumiku

Muuhulgas saab kogumikust teada, et 2002. aastal

· oli Eestis hinnanguliselt veidi alla 600 000 leibkonna, mis näitab vähenemise trendi· oli Eesti leibkond suhteliselt väikesearvuline ? keskmiselt 2,4 liiget· kasvas vähem kui kolmandikus leibkondades lapsi· oli levinuimaks elamutüübiks korterelamu, kuid kõrgemalt hindasid leibkonnad võimalust elada eramus· oli seoses eluruumiga olulisim probleem eluruumi kallidus, seda ennekõike korterelamu puhul· suurenes leibkonnaliikme kuukeskmine netosissetulek 1996. aastaga võrreldes 1,74 korda, reaalset ostujõudu arvestades aga 1,23 korda· suurenesid leibkonnaliikme kuukeskmised kulutused 1996. aastaga võrreldes 1,72 korda, reaalset ostujõudu arvestades aga 1,22 korda· oli absoluutne vaesuspiir 1593 krooni, sellest allpool elas 23% leibkondadest, sealjuures 34% lastest· hindas 7% leibkondadest oma majanduslikku olukorda väga halvaks, väites, et raha ei jätku isegi hädavajaliku toidu jaoks (nende leibkonnaliikme kuukeskmine netosissetulek oli 1080 krooni)· oli rahvusvaheliselt võrreldav suhteline vaesuspiir 1730 krooni, sellest madalama sissetulekuga pidi toime tulema 18% Eesti rahvastikust

Kogumiku analüütilise ülevaate põhirõhk on vaesuse ja ebavõrdsuse käsitlemisel. Vaatluse all on suhteline ja absoluutne vaesuspiir, vaesuse sügavus ja subjektiivne vaesus. Vaadeldud on vaesushinnanguid Euroopa Liidu riikide taustal. Ülevaate saab ka leibkondade sissetulekust ja kulutustest, elamistingimustest, majanduslikust seisundist, püsikaupade ning vallas- ja kinnisvara omamisest.

Esitatud hinnangud on riigi kohta keskmiselt, linna ja maa, piirkondade ja eri leibkonnatüüpide kaupa. Samuti käsitleb kogumik leibkonna elujärje, erinevate demograafiliste, sotsiaalsete ja majanduslike näitajate sidusust.