Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ülemiste on alternatiiv Tallinna lähiümbrusele
Viimasel ajal on palju juttu olnud põhjaveepuudusest nii Euroopas, Läti pealinna Riia ümbruses kui ka Harjumaal. Põhjaveevarude piisavus on küsimus ka Tallinnas. Joogiveena kasutatakse mitmesuguse päritoluga vett: kaitstud põhjaveekihtidest võetud vett, pinnaveest puhastamise tulemusena saadud vett või isegi magestatud merevett. Olenemata päritolust ühendab neid kõiki üks jäik tingimus: joogivesi peab vastama kindlatele kriteeriumitele - ülemaailmse tervishoiuorganisatsiooni WHO piirnormidele.
Tallinnas on joogivee hankimisel olnud põhiliseks alternatiiviks põhjaveele Ülemiste järvest ammutatav pinnavesi, mis täna moodustab 90 kogu tallinlaste igapäevasest veest. Vesi kogutakse ligi 2000 km2 suuruselt alalt ning esimesed ojad ja jõed saavad alguse Aegviidu metsadest ja rabadest.
Vesi kogutakse kokku ja juhitakse kuude veehoidlasse, et hoida ja säilitada veevaru Ülemiste järves. Viimase 10 a jooksul on vee tarbimine Tallinnas vähenenud mitu korda. Kui varem joodi aasta jooksul piltlikult öeldes kolm Ülemiste järve täit vett, siis täna juuakse vaid üks. Peamine tarbimise vähenemise põhjus on suurtööstuste sulgemine või kolimine väljapoole Tallinna. Samuti on linnaelanikud muutunud säästlikumaks ja vahetanud välja vana sanitaartehnika.
Tänase Tallinna veetarbimist arvestades on Ülemiste veepuhastusjaama tootmisvõimsus pea kaks korda suurem kui tegelik tarbimine. Seega üks lahendus joogivee puuduse korvamiseks on kindlasti Ülemiste veepuhastusjaamast tuleva joogivee laiemale tarbijaskonnale kättesaadavaks tegemine. Praegu on Ülemiste veepuhastusjaama ööpäevane veetootmine umbes 70 000?75 000 m3, kuid jaama võimsust ja Tallinna linna varustavate pinnaveeallikate kogumahtu arvesse võttes võiks Ülemise veepuhastusjaam toota 120 000 m3.
Tallinnas ammutatakse põhjavett kahest erineva sügavusega kihist. Esimene nendest on 180?200 m sügavusel asuv kambriumi-vendi kiht ning teine 80 m sügavusel asuv ordoviitsiumi-kambriumi kiht. 90 põhjaveest saadakse kambriumi-vendi kihist. 1999. a viidi läbi uurimistöö, kus hinnati modelleerimise teel Tallinna põhjaveevaru peamises põhjaveeallika, kambriumi-vendi kihis. Uurimus näitas, et 44 500 m3 ööpäevase tarbimise juures jätkuks vett selles kihis kuni aastani 2030. Seejärel oleks kogu põhjaveevaru Tallinnas ammendatud.
Keskkonnasäästlikkuse seisukohalt on kõige mõistlikum laialdasem pinnavee kasutuselevõtt. Kuna Ülemiste veepuhastusjaam on juba olemas ja selle töö täiustamiseks tehakse pidevalt investeeringuid, oleks ka majanduslikult mõttekas selle võimalusi kasutada. Näiteks lähipiirkonna asulate nagu Järveküla, Jüri, Saku varustamine Ülemiste veega on vaid torustike paigaldamise ning pumplate ehitamise küsimus. Kuna ühenduste ehituskulud oleks taoliste projektide puhul kohaliku omavalitsuse kanda, on üks finantseerimisvõimalus kindlasti ELi abifondidest saadava raha kaasamine, viidates vähenevale põhjaveevarule.
Hetkel on vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutaja vastu huvi tundnud mitmed lähiümbruskonna vallavalitsused. Nt Rae vallavalitsus otsib partnerit Peetri küla, Assaku, Lehmja ja Mõigu alale. Samuti otsib Harku vallavalitsus vee- ja kanalisatsiooniteenuse osas lahendust Harku alevikule.
Ülemiste järve tuleb välismõjude eest kaitsta, et sealne vesi püsiks puhas. Selle eesmärgiga on Ülemiste järve ümber moodustatud sanitaarkaitseala. Hetkel on käimas uue sanitaarkaitseala projekti ettevalmistus ning kooskõlastamine. Lisaks on ellu viidud erinevaid projekte toorvee kvaliteedi tõstmiseks. Selleks ehitati välja Ülemiste järve suubuva Kurna oja juurde Kurna tehismärgala. Märgalal toimib looduslik isepuhastus, mille käigus ojast tulev vesi filtreerub läbi pinnase ning suubub seejärel juba puhtamana Ülemiste järve. Samuti on tehtud uuringud Ülemiste järve veekvaliteedi parandamiseks biomanipulatsiooni ehk klassikalise toiduahela loomise abil. Selle meetodiga tagatakse, et toiduahel järves oleks tasakaalus ning mikrovetikad, mis võivad vee kvaliteeti halvendada, ei paljuneks liigselt.
Ülemistest väljuva joogivee kvaliteet vastab juba täna kõigile ELi poolt kehtestatud nõuetele. Siiski võib vee kvaliteet halveneda linnatorustikus. Parandamaks vee kvaliteeti torustikes, võttis Ülemiste jaam kasutusele uue joogiveepuhastuse kemikaali PAX. Analüüsides on märgata rauasisalduse vähenemist ja hägususe ning värvuse langust.
Kui võrrelda Tallinna puurkaevude ja pinnavee maitseomadusi, on ainuke märkimisväärne erinevus pinnaveele omane kloorimaitse. Mõlema puhul on pH tase, vee karedus ja hägusus sama. Põhjavees on vaid kloriide rohkem. Laboritestide tulemused näitavad ka, et raskeid metalle ei ole Tallinnas ei põhja- ega pinnavees.
Autor: Riho Sobi