Ülo Toomsalu • 28. oktoober 2003 kell 6:19

PM: Eesti keelt ei hakata ELi parlamendis otse tõlkima

Eesti saadikud europarlamendis hakkavad kuulma kõrvaklappides oma Kreeka kolleegi kõne tõlget inglise keele vahendusel, mis tähendab suuremat eksimisvõimalust.

Kui Euroopa Liit 1. mail 2004 laieneb, on ühenduses kokku 20 töökeelt - see tähendaks otsetõlgete korral kuni 380 erinevate kombinatsiooni.

Et tõlkimisprobleemiga toime tulla, kavatseb Euroopa Parlament kasutada seniste otsetõlgete asemel releetõlget ehk tõlget ühest keelest teise kolmanda vahendusel. See viiks kombinatsioonide arvu 128ni, kirjutab Postimees.

Praktikas tähendab releetõlge seda, et näiteks kreeka keelest tulevad eesti keelde tõlked inglise keele vahendusel, mitte otse, ja vastupidi.

Eesti vaatleja Euroopa Parlamendis, endine välisminister Toomas Hendrik Ilves ütles, et seni on vaatlejad rääkinud olemasolevates ELi keeltes.

Inglise, saksa ja hispaania keelt valdav Ilves pidas samas tõenäoliseks, et parlamendi töö pikeneb, kui tuleb hakata tõlkima läbi kolmanda keele. Ta pidas siiski vajalikuks, et võimalusel jälgiksid tulevased Eesti saadikud olulisi vestlusi ja arutelusid originaalkeeltes.

Releetõlke puhul on võimalus vigadeks suurem kui otsese sünkroontõlke puhul, tõdes Tartu Ülikooli inglise keele lektor ja konverentsitõlke spetsialist Liina Soobik.

«Kui üks tõlk saab midagi valesti aru, siis see võimendub. Oleme ka ise väljaõppe käigus releetõlget proovinud ja ikka juhtub, et keegi kaotab näiteks mõne numbri,» nentis Soobik. Releetõlke puhul valitseb alati oht, et tekib laste telefonimängu sarnane infomoondumine.

Hetkel kuum