Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Stella McCartney bränditud tähesära
Stellast rääkides on keeruline ignoreerida fakti, et ta on eksbiitel Pauli ja viimase andeka naise Linda tütar, et moekunstniku sõprade hulka kuuluvad Madonna ja Gwyneth, et tema koolilõpukollektsiooni demonstreerisid Kate Moss, Naomi Campbell ja Yasmin le Bon. Kuid mida aeg edasi, seda rohkem huvitab maailma Stella eraelu kõrval tema looming. Ja seda põhjusega.
Ilusale algusele (Christian Lacroix? abiline 15aastaselt, praktika Savile Row?s) järgnes General St Martinsi moekateedri lõputööga kaasnenud skandaal: Stellale pandi pahaks supermodellide kasutamist, mis olevat andnud talle teiste lõpetajate ees ebaausa eelise. Kuid viimane sõna jäi McCartneyle: tema kollektsiooni napsasid endale mainekad Londoni butiigid ja riided müüdi välgukiirusel läbi.
Pärast kooli lõpetamist sai Stellast 25aastaselt Karl Lagerfeldi järglane Prantsuse ühes nimekamas moemajas Chloe, kuid tohutust edust hoolimata saatsid Stellat pidevad kuulujutud: kogu loomingulise töö tegevat Chloes ära Phoebe Philo, McCartney lähim abiline, Stella andvat moemajale lihtsalt oma nime ja näo. Nelja aasta pärast otsustas McCartney lahkuda. Noorele disainerile pakuti moetööstuse püha graali: võimalust arendada oma brändi Gucci Groupi kaitsva tiiva all, nautides piiramatut loomingulist vabadust ning kandes ise minimaalset majanduslikku riski. Nagu kiuste oli Stella esimene kollektsioon Guccis ebaõnnestumine ? liiga labane, vaimuvaene, inspiratsioonivaba, ütlesid kriitikud. Kuid McCartney muutus sellest ainult tugevamaks ning kõik järgnevad kollektsioonid on olnud edukad nii arvustajate kui ka ostjate juures.
Ilmselt pole mõtet imestada, et maailma juhtivaid futuriste Marian Salzman (naine, kes mõistis esimesena noorte vallaliste naiste tarbijapotentsiaali ning on näiteks ka hetkel väga kuuma metroseksuaalsuse termini üks juurutajatest) nimetab McCartneyt tüüpiliseks alfa-naiseks.
Salzmani sõnul jagunevad inimesed tugevateks, originaalseteks ja loomingulisteks trendiloojateks ehk alfadeks ning trendi vahendajateks ehk beetadeks. Ja kuigi Stellat maailma kõige innovatiivsemate moeloojate hulka arvata oleks liialdus, ei saa eitada, et zeitgeist?i tabamise annet on talle antud ? nagu Salzmangi, suudab McCartney tunnetada trende enne, kui need on peavooluks muutunud.
Näiteks sulatas McCartney kaheksakümnendatest inspireeritud detaile oma loomingusse ammu enne, kui kümnendi kauakardetud come-back lõpuks sel aastal saabus: jõulise õlajoonega jakid on alati olnud ühed Stella lemmikutest, hiigelsuuri jopesid ja lahmakaid lukkudega kampsuneid pakkus McCartney juba eelmisel aastal, enne kui lukuauku meenutav siluett kõik tänavad ja moelavad vallutas. Teine suur trend, mis ilma Stella mõjuta oluliselt väiksem oleks, on vintage-esteetika: kergelt luitunud kleidid, kaunid pitsid ja tikandid, tillukesed pärlitega käekotikesed ? ajalooga asjad.
Hoolimata sellest, et disainer saab sageli inspiratsiooni minevikust, on Stella McCartney üdini tänapäevase naise bränd: mõeldud neile, kes tahavad olla naiselikud, kuid mitte pingutatult klassikalised; cool?id, kuid samal ajal kaunid. Stella suudab balansseerida karmi street-chic?i ning pehme romantilisuse vahel. McCartney naine kannab pükste peal korsetti, litritega kleidikesele viskab dressipluusi, lööb end lõunaks üles, kuid pidulikule vastuvõtule läheb bomber-jakis. Talle meeldivad nii McCartney vapustavalt hästi istuvad, suurepäraselt konstrueeritud püksid kui ka õhkõrnast ?ifoonist ja sensuaalsest satäänist ürgnaiselikud topid ja kleidid.
Stella McCartneyl on lisaks võimele luua kauneid asju veel üks tänapäeval väga oluline anne ? ta müüb. On kuidagi tähenduslik , et Stella suurimate fännide hulka kuulub Gucci Groupi loominguline juht, moeturundusgeenius ja absoluutse maitse omanik Tom Ford. Sarnaselt Fordiga on Stellal soont meeldida paljudele, muutumata labaseks või stiilituks. Töötades Chloes, kasvatas ta käivet 500 protsenti, ka Gucci grupis on tema müüginumbrid suurepärased (sosistatakse küll, et selle aasta teise kvartali tulemused polnud päris nii head, kui oodati). Isegi läbikukkumiseks kuulutatud esimene kollektsioon müüs tegelikult korralikult ja tekitas kirjadega T-särkide ning sonide buumi.
McCartney majandusliku ja loomingulise mõtlemise sümbioosi illustreerivad kõige paremini ehk kaubamärgi reklaamid, mis kuuluvad kindlasti tänase moepromotsiooni tippu: eelmisel aastal näiteks elustasid Stella McCartney reklaamid ? loomulikult kerge kiiksuga ? moejoonistuse traditsiooni, selle aasta sügisrõivaid presenteerib aga ootamatult küps ja naiselik Kate Moss.
Kõige selle juures on pisut ootamatu, et McCartney on üks põhimõttekindlamaid moeloojaid maailmas: ta ei kasuta nahka ja taunib igasugust loomade kasutamist tööstuses. Loodusearmastus ning säästlik mõtlemine on lahutamatu osa tema loomefilosoofiast või, kui soovite, tema brändi väärtusest. Stella McCartney on suutnud krokodillkotte ja soobelkasukaid armastavad naised riietada taimekiududesse ja panna neile jalga plastikkingad. See on saavutus.
McCartney on ka üks neid moekunstnikke, kelle puhul on see, mida ta ise kannab, pea sama tähtis kui see, mida ta catwalk?ile saadab ? on tegelikult üllatav, kui vähesed disainerid ise hästi riietuvad. Tema hillitsetud stiil, segu naiselikkusest, power-dressing?ust ja tänavainspiratsioonist on väga lähedane sellele, mida ta teistele naistele müüb. Nii et ei saagi hästi aru, kus lõpeb bränd ja algab Stella.
Autor: Annikky Lamp