Võitlus võimu pärast, korduvad umbusaldusavaldused omavalitsusjuhtidele, soovitud tule-muse saavutamise meetodid annavad märku, et suur poliitika on jõudmas väikevaldadesse.

Põlvamaal Valgjärvel on viimase kuu jooksul juba kolmas vallavanem. Suuresti on põhjus ses, et valimistel võidu võtnud Rahvaliidu fraktsioonil on 9liikmelises volikogus kõigest ühe-häälelne enamus, seejuures viies, parteitu liige kipub oma äratundmise, mitte selge suunise põhjal hääletama. Sestap saadigi pärast avaliku konkursi ebaõnnestumist naabervallast leitud Kaido Kõiv ametisse alles läinud aasta lõpus. Miks mees volikogu enamuse umbusalduse pälvis, ei suudetudki veenvalt selgitada.

Järgmine vallavanem, Rahvaliidu tankistiks kutsutud keskeriharidusega Võru ettevõtja pidas vallarahva survele vastu kuu. Kas määravaks osutusid endise vallavanema toetuseks kogutud pea 500 allkirja, opositsiooni väljakaevatud luukered maksuvõlgade kohta või Rahvaliidu kartus ebapopulaarse juhi puhul järgmistel valimistel põruda, igal juhul toetasid Alar Saksniidu tagasiastumispalvet kõik volikogu liikmed.

Läinud nädalal sai Valgjärve vallavanemaks volikogu liikmest mõisniku Relvo Värtoni abikaasa, OÜ Relvo Sport-Motell omanik, Saverna Põhikooli võimlemisõpetaja Saima Värton. Opositsiooni kiuslikule küsimusele, kas abikaasal on eetiline te-ma poolt hääletada, vastas naine ausalt: ?Aga te poleks ju muidu hääli kokku saanud.?

Kas nüüd on rahu Valgjärve mail? Kõiv on vaidlustanud ametist vabastamise halduskohtus, opositsioon on istungite protseduuririkkumised protestinud maavanema juures, samuti kipub vald igast küljest lagunema...

Mikitamäel sai umbusalduse osaliseks volikogu esimees Sulo Nurmeots. Pikantseks teeb hääletustulemuse asjaolu, et umbusaldajate seas oli Nurmeotsaga samasse parteisse (Keskerakond) kuuluv volikogu aseesimees, OÜ Katel juht Margus Alver.

Kuigi õiguskantsler Allar Jõks on omavalitsustele ette heitnud nõrka seadusloomet ja õigusnihilismi, mis võimaldaks umbusaldada kõiki, ei kaotanud kaks viimatist Põlvamaa juhti oma kohta nõrga seadusloome, vaid ikka võimujanu pärast.

Autor: Mati Määrits