Euroliidu mõru suhkur

Euroopa Liidu suhkrurežiim on üks ilmekamaid ning enim tsiteeritud näiteid rikaste riikide põllumajandustoetuste absurdsusest ning turgu vääravast toimest. Maailmapanga hinnangul oleks toetuste kaotamine üks tõhusamaid asju, mida rikkad riigid vaesuse all kannatavate arengumaade aitamiseks teha saaksid.

Toetused arenenud riikide talunikele ulatuvad aastas ümmarguselt 350 miljardi dollarini ? umbes miljard dollarit päevas läheb ?elustiili säilitamiseks? ja muudeks vajalikeks eesmärkideks. Euroopa Liidu talunike sissetulekutest moodustavad toetused praegu keskmiselt 35, USAs on osakaal kasvanud 1990ndate keskpaiga 14-lt 21 protsendini.

Kriitikute sõnul halvavad needsamad toetused aga arenguriikide arenguvõimalused. Euroopa Liit on kõige kallim koht maailmas, kus suhkrut toota, ent sellest hoolimata maailma suurim suhkru eksportija 40ga turust. Kui tonni peedisuhkru tootmiseks kulub Euroopas 7800 krooni, siis arengumaades on suhkruroost toodetud suhkrutonni tootmiskulud 4480 krooni. Euroopa talunikele tagatud 10 150 krooni tonnist ergutab üle tootma. Mida ise ei pruugita, viiakse eksporditoetuste abil maailmaturule, kus hind on alla löödud 2960 kroonile tonni eest. See muudab arengumaade toodangu konkurentsivõimetuks nii omal maal kui ka potentsiaalsetel eksporditurgudel. Oma suhkruturgu kaitseb Euroopa 140 imporditollidega.

Suhkrutootjate toetamine nõuab Euroopa tarbija ja maksumaksja taskust aastas 24,5 miljardit krooni. Kõrgemaid kulusid tähendab see ka Euroopa toiduainetetööstusele.

Autor: ÄP