EPL: Pirita kloostri ümbrus pääseb peagi liigsest ehitussurvest

Pirita kloostri lähiümbruses ja jõe ürgoru maastikukaitsealal tugevdavad kaitset nii muinsuskaitseamet kui ka keskkonnaministeerium.

Seetõttu jäävad ehitamata kloostri kõrvale saarele planeeritud eramurajoonid ning teisedki tulevased ehitusprojektid tuleb koomale tõmmata, kirjutab Eesti Päevaleht.

Möödunud nädalal otsustas muinsuskaitsenõukogu arheoloogia ekspertgrupp kehtestada Pirita kloostri ümber arheoloogia kaitsevööndi, kus igasugune ehitamine on lubatud ainult arheoloogide valvsa silma all.

Muinsuskaitseameti peainspektori Ants Kraudi sõnul tingis kaitsevööndi kehtestamise mullu jõe äärest kopaga vundamendi kaevamisel välja tulnud keskaegse maja varemed, mida dateeritakse 15. sajandisse. Arheoloogid pääsesid varemeid uurima pooleldi juhuse tõttu.

?Kaitsevööndiga on võimalik ennetada selliseid probleeme, et kloostrist pisut kaugemal kui 50 meetrit kaevatakse ja ootamatult leitakse terve maja,? seletas Kraut.

Samal ajal valmib keskkonnaministeeriumis Pirita jõe ürgoru maastikukaitseala senisest tunduvalt karmim kaitse-eeskiri, ürgorg kattub väikses osas ka arheoloogia-alaga. ?Eeskirjaga jagatakse kaitseala vöönditeks, neist mõnes ei saa üldse ehitada, mõnes aga saab ehitada kaitseala valitseja nõusolekul,? ütles keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Marit Pukk.

Tallinna linnavalitsus lõpetas looduskaitsjate tugevat vastuseseisu leidnud elurajooni detailplaneeringu menetlemise. Seetõttu jääb ehitamata 24 villast koosnev asum Pirita jõe Kõrkjasaarele.

Ürgoru kaitse-eeskiri peaks valmima veel tänavu.