• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Liitumine ELiga hoogustab kauplemist nii lääne kui ka idaga

    Edutegurid on odav ja suhteliselt hea kvaliteediga tööjõud ning madal maksukoormus.
    Need on Eesti n-ö stardipakett, millele tugineb suuresti praegune konkurentsivõime. See on arenguetapp, mille käigus omandatakse oskusi ja teadmisi, kogutakse raha ning luuakse sidemeid välisturgudega. Eesti jaoks on see hea võimalus ka välisinvesteeringute kaasamiseks ? väiksed tootmiskulud ja kultuuriline lähedus Põhjamaadega võimaldavad välisettevõtteid praegu siia meelitada. Selle tulemusena tekivad uued turustusvõimalused välismaale ka kohalike ettevõtete jaoks, kes saavad välisettevõtteid kasutada ekspordikanalina, tehes neile esialgu allhanget. Lühiajaliste konkurentsieeliste peamised märksõnad on õppimine ja kapitali kogumine.
    Eesti on siiani nende edutegurite ärakasutamisel olnud küllaltki edukas ning praegu on raske öelda, mis selles vallas pärast liitumist muutuma peaks. Eesti tootjad on konkurentsile avatud juba pikka aega (Eesti on algusest peale oma siseturgu vähe kaitsnud, selle poliitika vili peitubki selles, et praegu ei tule turgude avamine majandusele ?okina) ning seetõttu pole konkurentsi olulist karmistumist eriti karta.
    Pikaajaliselt on edutegurid oskused ja teadmised kõrgema lisandväärtusega toodete tootmisel ja turustamisel.
    Pikaajaliselt pole erilist põhjust arvata, et palgad kasvaksid kiiremini kui lisandväärtus (SKP). Erinevate prognooside kohaselt jõuab meie SKP inimese kohta ELi keskmisele järele umbes 30 aastaga (75 tasemele ELi keskmisest jõuame ehk 20 aastaga). Tõenäoliselt on nii kaua ka meie palgad mõnevõrra madalamad kui ELis. Seega jääb kulueelis Eestile mingiks ajaks veel alles, ent kuna see siiski kiiresti väheneb, peab Eestis loodav lisandväärtus kiiresti kasvama. See on võimalik vaid teadmistemahukama tööstuse ja teeninduse tekkimisel.
    Pikaajalise konkurentsieelise kindlustab kogutud teadmiste ja kapitali oskuslik rakendamine kõrget lisandväärtust loovate toodete ja teenuste väljatöötamisse ning tootmise ja pakkumise edendamisse.
    Eestis on praegu kõrget lisandväärtust tootvat tööstust vähe ning väga oluline on, et majanduses selles osas midagi muutuks. Selleks peab nii riigi- kui ka erasektor panustama teadus- ja arendustegevusse. Riik toetab seda omalt poolt hariduspoliitika kaudu, teaduse rahastamisega ülikoolides ning teadus- ja arendustegevuse rahalise ja konsultatiivse toetamisega firmades ning ülikoolide ja ettevõtete ühisprojektides (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse teadus- ja arendustoetused). Ettevõtted peavad ka ise initsiatiivi üles näitama.
    Eesti peamised väliskaubanduspartnerid olid põhikaubanduse järgi 2002. aastal Soome, Rootsi, Saksamaa, Venemaa ja Läti, moodustades Eesti kaubavahetuse kogukäibest kokku 52. Eksporditurgudest olid suurema osatähtsusega Soome (24,8), Rootsi (15,3), Saksamaa (9,9), Läti (7,4) ja Suurbritannia (4,8), kuhu kokku müüdi 62 Eesti kaupadest. Kümme suuremat eksporditurgu kokku moodustasid 2002. aastal Eesti koguekspordist 80, nendest kuus riiki olid Euroopa Liidu riigid (lisaks eeltoodule Taani ja Holland) ning Balti riigid, Norra ja Venemaa. ELi osatähtsus ekspordis oli 68.
    Peamised impordi päritoluriigid olid 2002. aastal Soome (osatähtsus 17,1), Saksamaa (11,2), Rootsi (9,5), Venemaa (7,4) ja Hiina (5,2), moodustades kokku põhiimpordist 50. Kümne suurema impordi päritoluriigi osatähtsused kokku andsid 68 Eesti koguimpordist. Impordi osas lisandusid nimetatud riikidele Itaalia, Jaapan, Leedu, USA ja Poola. ELi osatähtsus oli 58.
    ELiga liitudes suureneb selle osatähtsus ekspordis ja impordis veelgi liituvate riikide arvel. ELi osatähtsus koos kandidaatriikidega oli 2002. aastal ekspordis peaaegu 82 ja impordis ligi 70. Kaovad topelttollitariifid Venemaale eksportimisel, sest ELiga ühinedes hakkavad Eesti-Vene kaubavahetuses kehtima samad reeglid, mis on sätestatud ELi ja Venemaa vahelises partnerluslepingus. Seetõttu on loota ekspordi kasvu ka ida suunas. Probleemid tekivad Ukrainaga, sest siis kaotab kehtivuse Eesti-Ukraina vabakaubandusleping. Samas, Ukraina osatähtsus ekspordis on praegugi vaid 1.
    Autor: Janno Järve
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olivia Kranich: nullbürokraatiat lubav riik kehtestab uue aruandekohustuse
Autoriõiguse seaduse muudatused panevad ettevõtjale eurodirektiivi toel kohustuse autoritele ja esitajatele nende teoste kasutamise kohta põhjalikult aru anda. Suvel jõustuvas õigusaktis on mitu segaseks jäävat asjaolu, ennekõike tähendab muudatus aga ettevõtjale kasvavat halduskoormust, kirjutab Soraineni vandeadvokaat Olivia Kranich.
Autoriõiguse seaduse muudatused panevad ettevõtjale eurodirektiivi toel kohustuse autoritele ja esitajatele nende teoste kasutamise kohta põhjalikult aru anda. Suvel jõustuvas õigusaktis on mitu segaseks jäävat asjaolu, ennekõike tähendab muudatus aga ettevõtjale kasvavat halduskoormust, kirjutab Soraineni vandeadvokaat Olivia Kranich.
Kukkuvad turud veavad ka nafta hindu alla
Naftahinnad on täna langenud enam kui 2protsendi võrra, sest investorid muretsevad Föderaalreservi intressimäärade tõstmise pärast. See mõjus survestavalt ka teistele toorainetele, vahendab Reuters.
Naftahinnad on täna langenud enam kui 2protsendi võrra, sest investorid muretsevad Föderaalreservi intressimäärade tõstmise pärast. See mõjus survestavalt ka teistele toorainetele, vahendab Reuters.
Päikeseenergia tootjate arv kolmekordistus ja kasvab veelgi
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.
Selgusid Eesti edukaimad iduettevõtted
Täna õhtul selgusid Eesti Startupi auhindade saajad, kes on möödunud aasta edukaimad Eesti iduettevõtted, maailma muutvate ideede elluviijad ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad ja investorid.
Täna õhtul selgusid Eesti Startupi auhindade saajad, kes on möödunud aasta edukaimad Eesti iduettevõtted, maailma muutvate ideede elluviijad ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad ja investorid.