Peeter Eek • 25. november 2003 kell 22:00

Jäätmekäitlus kui Kört-Pärtli särk

"Seadusandja on ära unustanud, mis on jäätmekäitluse lõppeesmärk,? leiab Tallinna Jäätmete sorteerimise tehase OÜ esimees Heinar Leismann (Prügikäitlejad: tagatisraha jätab lahenduse poolikuks ÄP 20.11.03). Jäätmekäitlusest on kujunemas suur äri ja turu jagamine on karm. Iga osaline esitleb end kui parimat. Keskkonnaministeerium uue jäätmekäitluse riikliku suunajana ei saa kõrvale jätta kompleksi üksikuid osi ega ka jäätmekäitluse lõppeesmärki ? suunata võimalikult palju jäätmeid taaskasutusse ja samas vähendada jäätmete teket.

Jäätmekäitlust on üle antud erasektorile. Prügi kogumise tagamisel see mudel töötab. Paraku jäätmetekke vähendamisel ja jäätmete suunamisel ladestamiselt taaskasutusse on sellest pigem saamas takistus. Arusaadavalt on eraettevõtluse eesmärk kasum. Jäätmekäitluses saab seda saavutada keskkonnahoiu arvelt ja seda ka häbenemata tehakse. Kui Tallinnast keskmise teenushinnaga vedada prügi 10tonnisel veokil 80 km kaugusele prügilale, mis nüüdisnõuetele ei vasta, saab koorma sinna jätta 150 kr/t. Tekkiv nõrgvesi satub seal põhjavette. Jõelähtmel läheb nõrgvesi täielikult puhastamisele, vastuvõtuhind on seal 500 kr/t. Rahaline võit vedajale ligi 2500 kr koormalt - äriedu on ilmne, kuid keskkonna arvelt!

Jäätmeturism pole kohalik sõnaleid, vaid Europarlamendi mõiste jäätmevedude kohta, mis pole kooskõlas läheduse ja parima võimaliku tehnika põhimõtetega. Taas Tallinna näitel ? jäätmevedu otse prügilale, kui on võimalus eelnevalt sorteerida, on jäätmete taaskasutuse tagamise nõude vastane. Läheduse põhimõtte vastane on ka Tallinnas kogutud, nii sorteerimata kui sorteeritud jäätmete vedu teisele nõuetele vastavale prügilale. Kui kaugem prügila on aga ?lepikutagune?, on see ka parima tehnika nõude vastane. Iga variandi kohta leiab elust näiteid. Jäätmeturismi põhjendatult arvustav Tallinna Prügila on ometi käinud välja tõsise ettepaneku ? vedada Võrumaa jäätmed Jõelähtmele ?, käsitlemata seda jäätmeturismina. Tallinna jäätme-eeskiri kohustab jäätmeid ladestama Tallinna uuel või teisel nõuetele vastaval prügilal. Rakvere ja Haapsalu prügilakohad ei vasta nõuetele.

Kahetsusväärne on sõnumi ?oma äri eduks? esitlemine avalike huvidena. Nii jutlustab roheline prügihiiglane Skandinaaviast jäätmete liigitikogumise tähtsusest ja tehases sortimise mõttetusest. Sorteerimistehas õpetab: unustage liigitikogumine, meie pakume kogu lahenduse. Kummal on õigus?

Septembris Tallinna külastanud Berliini delegatsioon tutvustas jäätmekäitlusalasel seminaril oma kogemust, kus 7-10 jäätmeliigi eraldi kogumine tunnistati osaliselt ebaõnnestunuks. Optimaalsena soovitati 3-4 liiki: paber-papp ja pakend, biolagunev ning segajääde. Paber, ka plast kaotab toidujäätmete seas oluliselt kvaliteedis. Biolagunevatest jäätmetest ei saa kasutatavat komposti, kui need pole eraldi kogutud. Seetõttu ei saa jäätmekäitluse lõppeesmärki silmas pidades nõustuda soovitusega unustada liigitikogumine, vastupidi, ka seda tuleb edendada.

Ei saa nõustuda ka väitega, et inimeste harjutamine jäätmeid liigiti koguma võtab inimpõlve, Põhjamaade kogemus kinnitab muud. Ja kui võtabki, tulekski alustada täna!

Hetkel kuum