• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ladu - ehitada või rentida?

    Logistikas on teenuste ostmine laialt levinud aastakümneid, suuremal määral transpordi ja tollivormistusega seonduvalt, viimasel ajal järjest enam ka seoses ladustamise ja jaotusvedudega. Tänaseks päevaks on Eestis juba piisavalt kvaliteetseid laoteenusepakkujaid, kes on viinud taset viimastel aastatel selles valdkonnas kiirelt edasi.
    Seetõttu on tänapäeval mõistlik firmadel, kelle tarneahelas on vaja kaupu ladustada, kaaluda alternatiivvariandina teenuse kasutamist. Seda olenemata sellest, kas tegevust alles alustatakse või omatakse juba ladu ja laoga seonduvat tegevust. Ettevõtted, mis on läbi viinud protsessi teenuse kasutamise kasulikkuse väljaselgitamiseks, on isegi sellisel juhul, kui teenuse kasutamine on osutunud neile lõppkokkuvõttes ebaotstarbekaks või mittesobivaks, saanud endale olulist infot edasiseks tegevuseks.
    Teenusepakkujal on reeglina vajalik klientettevõttelt saada vajalikul määral näitajaid, mis iseloomustavad ettevõtte ladustamisega seonduvat. Paljudel juhtudel ei ole ettevõtetel sellist informatsiooni valmiskujul seismas ja see nõuab asjasse pühendumist, et vajalik informatsioon kokku koguda ja süsteemseks muuta. Tihti on ettevõtted selliste andmete analüüsimisel üllatunud, kuna numbrid näitavad midagi muud, kui igapäevaselt tööd tehes asjad on tundunud. Näiteks võib tuua laovarudega seonduvad kulud ja nende tegeliku suuruse.
    Oleks mõistlik võtta pakkumised rohkem kui ühelt potentsiaalselt teenusepakkujalt, kuna pakkujad on erinevad ja mingil määral spetsialiseerunud teatud liiki kaubale või omavad muid spetsiifilisi eripärasid. Üldjuhul on teenusepakkujate poolt soovitud informatsioon suhteliselt sarnane, küll aga esineb erinevusi pakkumistes, seda nii hinnas kui ka parameetrites, kuidas hinda määratakse. Alati on soovitav anda pakkujatele ühesugune ja piisav informatsioon pakkumise tegemiseks.
    Kõige olulisem faktor, mille järgi teenuse kasutamise üle otsustatakse, on tavapäraselt kulud. Kindlasti on ka kulud tähtis faktor, kuid mitte ainult. Kuludega pöördvõrdelises seoses on tavaliselt klienditeeninduse tase. Nende kahe faktori vahel peab ettevõte tegema strateegilisi otsuseid pikaajalises perspektiivis. On vaja teha valik, millisena ettevõte ennast identifitseerib ja turul teistest erineda soovib ? kas toote madalama hinna ja siit tuleneva madalama teeninduskvaliteediga või siis kõrgema teeninduskvaliteedi ja ka kõrgema hinnaga.
    Lihtne näide on tarnete sagedus. Sagedamad tarned klientidele tähendavad üldjuhul suuremaid kulusid ühe tooteühiku kohta, samas aga on teenindustase kõrgem, kuna kliendil on võimalik toodet tihemini tellida ja ka varem kätte saada.
    Millisele ettevõttele võiks sobida laoteenuse sisseostmine? Sellisele, kus ladustamisega seonduv pole firma põhitegevus, vaid sellega kaasnev protsess. Kui ettevõtte äriidee on müüa kaupa ja sellega kaasneb vajadus kaupa ka ladustada, on põhiprotsessiks müük ja abistavaks tegevuseks ladustamine. Sellisel juhul suunab ettevõte loogiliselt oma põhitähelepanu müügi arendusse ja laopidamine ning arendamine on teisejärguline. Vastupidine kehtib aga teenusepakkuja puhul, kelle põhitöö ja äriidee ongi efektiivne ladustamine.
    Siinkohal ei saa märkimata jätta pidevat vajadust arendustegevuse järele, seda enam, et kaasajal on edukas laopidamine oluliselt sõltuv infotehnoloogiast. Pidev arendustöö ja investeeringud loovad teenusepakkujale võimaluse uuendada ja parendada oma teenust ning pakkuda oma klientidele järjest efektiivsemaid ning mitmekesisemaid lisaväärtusi.
    Samuti sobib laoteenus ettevõttele, millel kaupade ladustamise või käsitlemise vajadus periooditi kõigub. Teenusepakkujal, ladustades mitmete klientide kaupu, on suuremad võimalused selliseid kõikumisi tasandada ja nii laopidamise omahinda madalal hoida.
    Tegevust alustavatel firmadel tasub kaaluda laoteenuse kasutamist, kui esialgu puudub selge ettekujutus, kuidas äri minema hakkab, kui kiiresti müügimahud kasvavad jne. Müügimahtude kasvu korral vajatakse tavaliselt ka suuremal määral laoressursse ning ise laopinda omades või seda rentides võib esialgu planeeritud ladu osutuda kiiresti liialt väikeseks või, vastupidi, suureks. Laoteenuse kasutamine välistab sellised riskid.
    Teenuse kasutajal muutub pea olematuks vajadus omakapitali investeerimiseks laoga seonduvalt, mistõttu sobib laoteenuse kasutamine ettevõtetele, kellel ei ole piisavalt vaba raha investeerimiseks või ei soovita seda investeerida lao ülalpidamiseks.
    Laoteenuse kasutamise läbivaks ideeks on, et teenuse kasutaja maksab teenuse eest vastavalt sellele, kui palju tema kaupa ladustati ja kaubaga tööoperatsioone tehti, teisisõnu on teenuse kasutaja kulud ladustamisele muutuvkulud. Oma ladu on mõistlik pidada kaupade puhul, mis vajavad erikäsitlust või hoiutingimusi. Üldjuhul suudavad teenusepakkujad hoida madalamat hinnataset selliste kaupade puhul, mis on standardsed.
    Ka on tähtis, milliseid tööoperatsioone tuleb kaupadega teha. Vajadus spetsiifiliste tegevuste järele vähendab laoteenuse kasutamise kasutegurit. Müügiühikute komplekteerimist, markeerimist, kontrolli jms erikäsitluseks üldiselt ei loeta, need tegevused kuuluvad pea kõigi teenusepakkujate paketti. Erikäsitlus on tegevus, mida on vaja teha vaid konkreetse firma jaoks tema kauba eripära tõttu. Erikäsitluse vajadusel muutub laoteenuse kasutamise kasulikkus küsitavaks.
    Paljud firmad esitlevad osaliselt kaupu või müüvad neid klientidele laos. Ka sellisel juhul võib teenusepakkujat kasutades tekkida probleeme.
    Kui teenuse kasutamine on otstarbekas, tuleb selle sisseostmine ette valmistada. Kindlasti peab sõlmima üksikasjaliku lepingu, mis käsitleb teenuse kirjeldust, kvaliteeditaset, hinda jms. Ettevõttele on oluline ka enda kindlustamine selleks puhuks, kui teenusepakkuja pakutav ei osutu sobivaks. Selleks tasub lepingusse kirjutada tingimused selle ennetähtaegseks lõpetamiseks.
    Autor: Andres Matkur
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Balti börsidel jätkus nädal langusega
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Idud löövad senist rekordit pika puuga
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.