Odav savikrohv

Seest krohvimata saviseinad annavad teinekord erilist savilõhna, mis mürgitab eluruumes õhu ja teeb neis elamise ebamugavaks. Krohvimata välisseinad ei pea jälle vastu ilmastiku mõjudele. Seinte õnarustesse ja lõhedesse poevad herilased ja igasugu teised putukad, uuristades seintesse suured augud. Nende pahede kõrvaldamiseks tulevad seinad nii seest kui ka väljastpoolt krohviga katta ja lubjaga või liimvärviga üle võõbata. Väliskrohvi ülesanne ei seisa mitte üksi hoone kaitsmises ilmastiku vastu, vaid see peab andma hoonele veel korraliku ja puhta välimuse.

Saviseinte krohvimisviise on palju. Siin kirjeldame neist üht uuemat, mis on levinud välismaal ja viimastel aastatel ka meil tarvitusele võetud. See krohvimisviis ei nõua pääle hoolsa töö peaaegu mingit väljaminekut raha näol.

Savikrohvil on samad omadused mis saviseintel ? paisumine ja kahanemine. Teistel krohviliikidel need omadused puuduvad. Et saada korralikku savikrohvi, selleks tuleb võtta 1 mahuosa rasvast savi ja 5?6 mahuosa odratangu-jämedust kruusa. Need segada vee abil korralikult segi ja teha nii vedelaks kui harilik lubikrohvi segu.

Seinad võivad olla nii varem ehitatud kui ka täiesti värsked ? krohv jääb püsima mõlemale. Kui seinad on liiga siledad, siis tulevad need enne krohvimist raudrehaga üle kraapida või muul teel krobedamaks teha. Enne krohvimist tulevad seinad korralikult niisutada nõnda, et krohv tuleks niiskele pinnale. Krohvimisel visatakse krohv kõvasti seintele, tahenemisel silutakse seinad üle ja kuhu vaja, lisatakse krohvi juurde ning silutakse lõplikult siledaks.

Sisemiste seinte krohvimisel võib siledama pinna saamiseks päälmise krohvikihi teha peenema liivaga. Uute ehituste juures, kus on karta seinte vajumist, võib pääle kuivamist krohvi üle lubjata ainult õige lahja lubivärviga.

Millega seletada seda, et säärane krohv seintel püsib ja vihm seda välispindadelt maha ei uhu? Kui lisame savile puhast ühtlaste teradega kruusa, ei muutu savi esialgsed omadused, vaid ta hoiab alal oma sitkuse ja jääb krohvi sisse kui sideaine, mis omakorda nakkub hästi seinasaviga. Savi sitkust aga vähendab peen liiv, mida käesoleval juhul ei või tarvitada ? seda eriti välispindade krohvimise juures.

Kui vaadata seda krohvi suurendusklaasi all, siis näeme, et krohvi pääliskihis on teravad kruusakillukesed, mida hoiab omavahel koos savi kui hää sideaine. Kui siis vihm uhub seda krohvi, siis kruusaterad võtavad oma pinnaga vee uhumise vastu ja kui neist mõni pudeneb, siis astuvad nende asemele alumised kruusaterakesed, sest neid on 5?6 korda rohkem kui savi.

Seejuures ei saa unustada, et õhuke lubjakiht nakkub hästi kruusateradega ja annab seintele omakorda kaitset. Seinu on soovitav lubjata igal aastal või siis vähemalt üle aasta.

Autor: A. Sepp