Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Prognoos: Eesti Pank näeb Eesti majanduses tõsiseid probleeme

    Eesti Pank prognoosib, et maailmamajanduse taastudes kiireneb Eesti majanduskasv 2004. aastal 5,2%le, mis on 0,8 protsendipunkti enam kui tänavu.

    Eesti majanduskasv kiireneb järgmisel aastal eeldusel, et maailma majanduses leiab aset kauaoodatud tõus, millest saab osa ka Eesti ekspordisektor.
    Eesti majandust ootavad tõsised probleemid, juhul kui ei suurene Eesti ekspordimahud ning ei kahane jooksevkonto defitsiit. Majanduse kohandumisvajadus võib seetõttu lähiaastatel kärpida majanduskasvu 2,5-3,5 protsendi tasemele.
    Hinnakasv 2003 aastal on 1,5 protsenti, jäädes ajalooliselt madalaimaks. 2004. aastal kiireneb inflatsioon eelkõige administratiivsete hindade kasvu arvelt ja aasta keskmisena jääb nelja protsendi juurde, mille järel eeldatavasti taas langeb.
    Välistasakaalu paranemist peaks toetama välisnõudluse taastumisel nii ekspordi kasv kui sisemajanduse impordinõudluse alanemine. Jooksevkonto defitsiit alaneb 2004. aastal 11 protsendile SKPst.
    Väliskeskkond
    Maailma majanduse erinevad usaldusindikaatorid on aasta teisel poolel paranenud ning tõusnud on aktsiaindeksid ja võlakirjaturgude intressid. Esimesi märke reaalsete majandusnäitajate paranemisest on nii Euroopas kui USA-s.
    Keskpankade rahapoliitikat pole majanduskasvu kiirenemise esimesed märgid veel oluliselt muutnud, kuigi Inglise Pank tõstis baasintressi novembri alguses 0,25 protsendi võrra. Turuootused tõotavad laiemat intressitõusu järgmisel aastal.
    Sisenõudlus: tarbimine ja investeeringud
    Tänavu kasvab eratarbimine Eestis reaalselt 6,7 protsenti. Kahel järgneval aastal pärsib eeldatav intressitõus laenuraha arvel elamist ning kiirenev inflatsioon pidurdab reaaltulude kasvu.
    Valitsussektori roll sisenõudluse suunajana suureneb: 2004. aasta riigieelarve näitab valitsuse investeeringute jõudsat kasvu, seda eelkõige Euroopa tõukefondidest saadavate lisarahade toel. Samal ajal suurenevad valitsuse tarbimiskulud üldisest majanduskasvust aeglasemalt.
    2003. aastal on investeeringute reaalkasv kõrge, ulatudes 11 protsendini. Kahel järgneval aastal peaks investeeringuaktiivsus mõnevõrra vaibuma, seda eelkõige infrastruktuuri ning erasektori investeeringute vähenemise tõttu.
    Väliskaubandus ja jooksevkonto
    Tänavu kasvab eksport püsihindades tagasihoidliku 4,2 protsendi võrra, kuid 2004. aastaks prognoosib Eesti Pank 8,7-protsendilist reaalkasvu. Seda toetavad eeldatav välisnõudluse suurenemine Eesti kaupade järele ning varasemate perioodide suured investeeringud.
    Jooksevkonto defitsiit ületab 2003. aastal 14 protsenti, mis on põhiliselt tingitud ülikõrge investeerimisaktiivsusega kaasnenud suurema impordimahu ning eraisikute tarbimisega. Pikaajalises perspektiivis peaks jooksevkonto defitsiit kahanema välisraha sissevoolu stabiliseerumise ja kodumaise säästu kasvu abil.
    Majanduskasv
    Maailma majanduse madalseisust mõjutatuna jääb Eesti SKP kasv 2003. aastal viimase aja väikseimaks, ulatudes 4,4 protsendini. See on protsendipunkti võrra allpool Eesti potentsiaalset majanduskasvu, ületades euroala majanduskasvu ligikaudu nelja protsendipunkti võrra.
    Välisnõudluse taastumisel kasvab Eesti majandus 2004. aastal 5,2 protsenti, mis on 0,5 protsenti vähem kui Eesti Panga kevadprognoosis. Põhjuseks maailma ja ennekõike euroala majanduskasvu taastumise viibimine.
    Kui tänavu toetub majanduskasv sisenõudlusele, siis 2004 on oodata väliskaubanduse osatähtsuse suurenemist kasvu allikana.
    Tarbijahinnad
    Eesti tarbijahindade kasv jääb 2003. aastal madalamaks kui euroala hinnakasv (HICP), ulatudes 1,5 protsendini. Madal hinnakasv tuleneb mitmetest ühekordsetest teguritest: madalad toormehinnad maailmaturul, jaekaubanduse konkurentsi kasv, samuti tugev konkurents kodumaisel kütuseturul ja heitlikud kütusehinnad. 2003. aasta lõpus on oodata mõnevõrra kiiremat hinnakasvu võrreldes aasta esimese poolega.
    Aastal 2004 on oodata tarbijahindade neljaprotsendilist kasvu, seda nii eelseisvate administratiivsete hinnatõusude kui ka seni inflatsiooni ohjeldanud tegurite mõju vähenemise tõttu. Reguleeritavatest hindade lõplik mõju tarbijahindade kasvule on hetkel veel teadmata. Inflatsiooniprognoos eeldab euro ja dollari kursi stabiilsuse püsimist.
    Eesti majanduse riskid
    Makromajanduslikud riskid
    Kui väliskeskkonna taastumine viibib, siis võib väliskaubanduse kasv jääda prognoositust väiksemaks.
    Ohtlikuks võib kujuneda ka see, kui palgakasv ületab märkimisväärselt tootlikkuse kasvu ning langeb ekspordisektori konkurentsivõime.
    Püsivalt kõrge jooksevkonto defitsiit ning riigi võlakoormuse kiire tõus võivad kaasa tuua välisinvestorite usalduse languse ja investeeringute vähenemise. Tulemuseks oleks muuhulgas sotsiaalsete pingete tõus.
    Finantssektori toel jätkuv sisenõudluse kasv ei ole jätkusuutlik majanduskasvu allikana, juhul kui seda ei toeta paranev väliskaubandus.
    Ettevõtete, eraisikute ja riigi riskid
    Ekspordi kiratsemine ja sellest tulenev ettevõtete kesisem eksporditulu võivad piirata tootmist, millega kaasneb eraisikute sissetulekute kasvu pidurdumine ja võimalikud probleemid tööturul.
    Võimalikud ebaefektiivsed investeeringud võivad pingestada ettevõtete bilansse, ei täitu kasumiprognoosid ning kasvavad laenuteeninduskulud.
    Ettevõtlussektori probleemidega võib kaasneda ebakindlus eraisikute majandusootustes ning tarbimise ja investeeringute vähenemine.
    Eraisikute reaaltulude kasvu pidurdumine ning kasvavad laenuteeninduskulud, kaasa arvatud intressitõus, mõjutavad negatiivselt tarbimist.
    Sisemaiste riskide realiseerumisel satub surve alla riigieelarve tulude pool, kuna ettevõtete tulususe madal tase ning töötuse kasv tähendab eelarvepuudujäägi tekkimist.
    Riskide kokkuvõtteks: Eesti majandust ootavad tõsised probleemid, juhul kui ei suurene Eesti ekspordimahud ning ei kahane jooksevkonto defitsiit. Riskide realiseerumise tulemusena võib Eesti majanduskasv ulatuda lähiaastatel vaid 2,5-3,5 protsendi tasemele.
  • Hetkel kuum
Tarmo Virki: õpetajad, palun streikige varsti jälle
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Pessimism USA intressimäärade langetamise osas mõjus turgudele pärssivalt
Föderaalreservi esimees Jerome Powell ütles teisipäeval, et inflatsiooni surumine keskpanga poolt seatud 2% tasemeni võtab oodatust kauem aega, mistõttu pole selge, millal intressimäärasid ikkagi langetatakse. Wall Street võttis uudise tõrksalt vastu: ehkki Dow 30 lõpetas napilt rohelises +0,17%, siis Nasdaq taandus -0,12% ning S&P 500 kukkus -0,21%.
Föderaalreservi esimees Jerome Powell ütles teisipäeval, et inflatsiooni surumine keskpanga poolt seatud 2% tasemeni võtab oodatust kauem aega, mistõttu pole selge, millal intressimäärasid ikkagi langetatakse. Wall Street võttis uudise tõrksalt vastu: ehkki Dow 30 lõpetas napilt rohelises +0,17%, siis Nasdaq taandus -0,12% ning S&P 500 kukkus -0,21%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
FT: Venemaal miljardeid teeniv Austria pank reklaamis laienemisplaane
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raadiohommikus: 5MIINUSE börsirämmarist ja kinnisvarast nii meil kui Hispaanias Uus võimalus: jäta küsimusi hommikuprogrammi külalistele
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.