Rahandusministeerium: Kaubandusbilansi defitsiit endiselt suur

Põhiekspordi kasv aeglustus oktoobris 5,2 protsendini, põhiimpordi kasv 14,1

protsendini. Väliskaubanduse mahtude kasv tulenes jätkuvalt peamiselt normaalekspordi ja -impordi suurenemisest. Võrreldes eelmise aasta oktoobriga oli tõus vastavalt 14,5 protsenti ja 16,9 protsenti. Ekspordi kasvu aeglustumine tulenes osaliselt võrdlusbaasi efektist.

Allhanketööstuse tootmismahu langus oli tingitud Eesti peamiste kaubanduspartnerite tööstustoodangu jäämisest allapoole eelmise aasta taset.

Euroopa Liidu tööstuse tootmismaht on olnud maist alates üldjuhul languses. Eesti kaupade taasväljavedu pärast töötlemist vähenes septembris 10,6 protsenti ja kaupade ajutine sissevedu töötlemiseks kasvas kõigest 2,7 protsenti.

Ekspordi kasvu toetasid oktoobris jätkuvalt eelkõige suhteliselt stabiilne

puidutööstus ja metallitööstus. Positiivne oli ka kõige olulisema kaubagrupi, masinate ja seadmete, väljaveo kasvu kiirenemine, mille taga oli omatoodangu väljaveo suurenemine selles sektoris. Tekstiilitööstusel nappis endiselt välistellimusi.

Väliskaubanduse statistika peegeldas oktoobris jätkuvalt hoogsat investeerimistegevust. Tarbekaupade paaril eelneval kuul kiirenenud sissevedu aeglustus taas. Impordi kiiret kasvu mõjutas traditsiooniliselt eelkõige transpordivahendite sissevedu, mis tulenes raud- ja trammiteega seotud seadmete ning maismaatranspordivahendite impordi märgatavast suurenemisest. Jätkus tooraine import siinsele puidu- ja metallitööstusele.

Välisnõudlus ilmutab esimesi taastumise märke, mis loodetavasti ei jää ajutiseks. Euroopa Liidu tootjate ja tarbijate optimism tuleviku suhtes