PM: Haigekassa valmistub patsiente ELis ravima

Haigekassal pole seni aimu, kui kulukaks läheb riigile patsientide arupärimine välismaa arstidelt või nende ravi Euroopas.

Eile avalikkusele patsientide rahulolu uuringut tutvustanud haigekassa juhatuse liikmed möönsid, et ehkki kehtiv ravikindlustuse seadus võimaldab igal patsiendil vähimagi kõhkluse korral pöörduda nii ravikvaliteedi komisjoni kui ka teise tohtri juurde, ei kasutata seda võimalust seni piisavalt, kirjutab Postimees.

Haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov kinnitas, et nn teisese arvamuse küsimine tähendab ka, et abi võib küsida näiteks välismaistelt tohtritelt. 'Eks seda tehakse üksikutel juhtudel ka praegu, aga selge on, et olukord muutub oluliselt pärast liitumist euroliiduga,' lausus Danilov.

Kuigi ta on veendunud, et ravikulud suurenevad, ei osanud ta suurusjärku seni veel ennustada, seda enam, et pärast ELi sotsiaalharta muutmist järgmisel aastal võib iga patsient või mõnes Euroopa riigis viibiv Eesti kodanik hakata endale raviarsti otsima teistest liikmesriikidest.

Nimelt kaalutakse ELis arstiabi reguleerivas dokumendis asendada 'erakorraline vältimatu arstiabi» sõnadega 'vajalik arstiabi'. Et selle otsustab raviarst, tähendab see, et kui näiteks Eestis neli aastat põlveproteesi ootav patsient saab selle Prantsusmaalt kahe aastaga, võib juhtuda, et haigekassal tuleb ravikulud kinni maksta.

Samas kinnitas Danilov, et kodumaal end ravivad patsiendid ei pea kartma, et teiste arvelt hakataks siseriiklikke ravikulusid kärpima.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Ivi Normet tunnistas, et Euroopa Liidu liikmeks saades võib oodata ravikulutuste tõusu, kuid ei hinnanud seda suuremaks kui 2-3% haigekassa senisest eelarvest.