Eesti Pank jahutab laenuturgu

Pankadele saadetud kirjas märgivad Eesti Pank ja Finantsinspektsioon, et madalatest intressidest tingitud suure laenunõudluse ning samuti tihenenud pankadevahelise konkurentsi tõttu on laenude väljastamisel oht hinnata ebapiisavalt majanduskeskkonna võimalikest muutustest tingitud riske, vahendab Eesti Panga pressiteade.

Institutsioonid märgivad, et nii uute laenude väljastamisel kui ka olemasolevate klientide teenindamisel on oluline hinnata intressitõusu mõju eraisikutest klientide tagasimaksevõimele.

Samuti toovad Eesti Pank ja Finantsinspektsioon oma kirjas välja vajaduse informeerida kliente laenamisel võimalikest riskidest ning juhtida kliendi tähelepanu võlakohustuste võimalikule suurenemisele tulevikus. Laenude väljastamise tingimuste osas on pankadel soovitav kriitiliselt üle vaadata nõuded leibkonna regulaarse netosissetuleku miinimumsuurusele ning sissetuleku minimaalsele osale, mis võib kuluda laenu põhiosa ja intresside regulaarseks tagasimaksmiseks.

Kinnisvaralaenude, sh eluasemelaenude väljastamisel on oluline põhjalikult hinnata laenu eesmärkide sihipärasust. Eesti Pank ja Finantsinspektsioon soovitavad pankadel vältida spekulatiivsetel eesmärkidel soetatava kinnisvara finantseerimist, sest selline tegevus aitab kaasa kinnisvarahindade põhjendamatule tõusule.

Pankadel soovitatakse jätkuvalt rakendada konservatiivseid laenude omafinantseerimise nõudeid. Liiga optimistlik laenude väljastamine ning klientide maksevõime ebapiisav hindamine võib laenukvaliteedi halvenedes viia laenutagatiste väärtuse languseni. Pankadel tuleb arvestada siinse turu väiksusega, kus suuremate või suuremal hulgal tagatiste realiseerimine võib avaldada mõju kogu turu hindadele.

Keskpanga ja Finantsinspektsiooni kiri on osa sammudest, mis on suunatud Eesti majanduse tasakaalustamise toetamisele. Eesti Pank otsustas eelmisel nädalal rakendada laenupakkumist piiravaid meetmeid pankade kohustuslike reservide raamistiku osas, on kirjas Eesti Panga pressiteates.

Pindi Kinnisvara turundusjuht Peep Sooman sõnas teemat kommenteerides, et tegemist on väga õige soovitusega, sest laenamise kasv samas tempos võib viia varem või hiljem surutiseni.

- Ain Kivisaar, Uus Maa Kinnisvara analüütik

Laenuturu jahutamisega annaks riik selge signaali, et pikaajalisi investeeringuid ja säästmist (millest suur osa suundub eluasemetesse) pole enam vajalik soosida. See soodustab lühiajalist tarbimist.

Tulemuseks on tarbimise ja tarbimislaenude jõudsam kasv ning jooksevkonto defitsiidi veelgi jõudsam suurenemine. Kõik see tundub kokkuvõttes hakkavat töötama soovitud eesmärgile risti vastupidiselt.

Laenuturu tänane kiire kasv pärast kümnendi kestnud paigalseisu on pigem loomulik kui ebanormaalne nähtus. Samuti on enam kui kindel see, et kiire kasvu aeg saab varem või hiljem iseenesest ümber.

Kuna elanike maksevõime kasv on oluliselt tagasihoidlikum praegusest laenude väljastamise kiirusest, siis kahaneb laenuvõimeliste inimeste arv proportsionaalselt väljastatavate laenude mahuga.

Seega on lisameetmete rakendamisega niigi hääbuva kasvu pidurdamiseks praegu lootusetult hiljaks jäädud. Kredexi toetuse kaotamine suruks suure osa elu alustavatest noortest kinnisvaraturult lõplikult välja.

Niigi kujuneb minimaalse omafinantseeringu korral laenukoormus tavalisest suuremaks, mistõttu hindavad pangad Kredexi tuge kasutavaid laenajaid eriti kriitiliselt, tegemata seatud tingimustes järeleandmisi. Kredexi kaotamise tulemusena jääks kannatajaks väga konkreetne elanikkonna sihtgrupp, kelle maksevõime nii täna kui perspektiivis on laenajatest üks parimaid. Kinnisvaraturgu see tõenäoliselt märkimisväärselt ei mõjutaks, küll aga paljude õiglustunnet.

Kinnisvaraturgu mõjutaks suhteliselt vähe ka laenuintresside tuludest mahaarvamise lõpetamine. Peab ju kinnisvaraostja maksma laenu ja kogu intressi tagasi igakuiselt.

Ligi aasta hilisem tulumaksu tagastus tuleb vaid meeldiva üllatusena, mis ei mõjuta otsest maksevõimet.