• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Meeskonnatöö tõotab tuleval aastal mõjukaid artikleid

    Viimase paari-kolme kuu jooksul Äripäevas ilmunud artiklid Tallinna linna erakondlikust ehituspoliitikast, Sylvesteri eksomanike raha saatusest, Vilsandi maaärikatest looduskaitsjatest, prominentide maksuprobleemidest, Kõuhknate kokku kuivavast kalaärist, suurmaaomanikest Sõnajalgadest, tippjuhtide varumeeste pingist, Edgar Savisaare rahastajatest ja mitmed teised ? need kõik on valminud meeskonnatöö tulemusena.
    Kandvat rolli neis uurivates artiklites mängivad ajakirjanikud-kirjutajad, kelle nimi on ka artikli juures autorina märgitud. Nii on see olnud alati.
    Kuid erinevalt varasemast käsitleme mahukamaid uurivaid artikleid eraldi projektidena, kus igal artiklil on algusest peale n-ö projektijuht, kelle koostatud grupi töö tulemusena saab Äripäev lugemiseks pakkuda võimalikult lugejasõbralikult välja mängitud mõjukaid artikleid. Seega on uuriva artikliga töös alates idee leidmisest ja tööhüpoteesi püstitamisest kuni artikli avaldamiseni lehes vähemalt neli-viis inimest.
    Rekordit tegijate arvukuse poolest hoiab hetkel enda käes artikkel ajakirjanikele kinni makstud puhkusereisist, kus osalisi alates ajakirjanikest kuni kujundajateni oli üle paarikümne.
    Üldjuhul näeb mõjuka artikli ilmumine Äripäevas välja järgmiselt. Kõige tähtsam etapp ? iga artikli juures olulisim tegija, ajakirjanik, leiab ja toob toimetusse idee. Edasi saab ajakirjanik endale abiks projektijuhi, näiteks toimetaja või kolleegkirjutaja, kes kaasab meeskonda veel paar-kolm vajalikku inimest. Kaalutakse, kas idee võiks lugejale huvi pakkuda, ja püstitatakse tööhüpotees. Edasi koostatakse tööplaan. See sisaldab muidugi eesmärki ? mida me selle looga näidata tahame, mis on kõige olulisem asi, mis peaks olema loo avalõigus.
    Ja siis otsime vastuse küsimusele ?kuidas??, ehk kuidas me seda saame lugejale näidata, millist lisainfot meil selle jaoks vaja on, kust seda hankida ja kes peaks sellega tegelema. Kindlasti on alates idee töösse minemisest protsessi kaasatud fotograaf ja kujundaja, sest ajakirjanduse visuaalse poole olulisus on kasvamas.
    Avalikes andmebaasides ja registrites sorimine, vahel ka kümnete allikate küsitlemine, ametlike päringute saatmine ? lühidalt info kogumine; kõik see on artikli valmimise mahukaim osa, mis võib vahel võtta ka nädalaid.
    Loomulikult jõuab uue info saamisel see kohe ka teiste grupi liikmeteni. Olles hüpoteesi tõestamiseks saanud kokku piisava hulga infot, kogunetakse kokku, täpsustatakse artikli ülesehitus, kõrvallood, illustratsioonid ja? tulemust saate lehest lugeda.
    Oleme toimetuses püstitanud eesmärgi, et pidevalt võiks töös ja uurimise all olla vähemalt 2?3 ideed, millest võib kooruda ning lugejateni jõuda olulisi ja mõjukaid artikleid. On ka selge, et erinevatel põhjustel kõik ideed ei teostu. Kuid vähemasti 2/3 neist tahame teie ette küll tuua.
    Oleme Äripäevas veendunud, et ajakirjanduse üks olulisemaid rolle lisaks meie ümber toimuva selgitamisele ja kirjeldamisele on olla ühiskonnas neljas võim.
    Olgu selle vastutusrikka osatäitja nimi siis kas või valvekoer ? see tähendab osundamist kitsaskohtadele ning ka kompromissitut vastuseisu korruptsioonitaolistele väärnähtustele. Seda rolli saamegi uuriva ajakirjanduse ja meeskonnatöös valminud artiklitega senisest paremini täita.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Balti börsid taastuvad täna eilsest langusest
Eilne punane börsipäev on täna asendunud kasvuga ning mitmed Tallinna börsi aktsiad on tugevalt plusspoolel.
Eilne punane börsipäev on täna asendunud kasvuga ning mitmed Tallinna börsi aktsiad on tugevalt plusspoolel.
Aasta ettevõtte Chemi-Pharmi finantsjuhi vaade kriisiga kohanemisele: Directo äritarkvara sai asendamatuks
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Kurioosne: enamus maailma krüptoäridest on registreeritud Eestisse Käive ulatub miljardite eurodeni
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.