Hiina tugevdab oma pangandust

1,3 miljardi elanikuga Hiinas, kus Pekingi väitel ehitatakse endiselt Hiina erijoontega sotsialismi, muutub majandus järjes kapitalistlikumaks ning riigi uute liidrite plaanide järgi on üleminek vabaturumajandusele lõpetatud 2020. aastaks.

Erasektor annab juba praegu üle kolmandiku sisemajanduse kogutoodangust (SKT), mis viimastel aastatel on stabiilselt kasvanud 8?8,5 protsenti aastas ja jätkub asjatundjate sõnul ka lähitulevikus samas tempos.

Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmeks saanud Hiina madalate palkadega on teistel riikidel järjest lootusetum konkureerida. Hiinas on tunnipalk töötlevas tööstuses 7,40 krooni, mis on umbes kümme korda USA keskmisest väiksem ja viis korda Eesti omast väiksem. Pole siis ime, et USA on pealesunnitud tehaste sugemise tõttu kaotanud miljoneid töökohti ning Hiina ja Ühendriikide kaubandusbilanss on Hiina kasuks 1540 miljardi krooni suuruse ülejäägiga. Osa ?süüd? on selles ka devalveerunud Hiina jüaanil (renminbi), mis on dollariga jäigalt seotud.

Hiinas käimasolev industrialiseerimine tõmbab kiirenevas tempos teistest riikidest tootmist üle. Mullu oli Hiina maailma suurim otseste välisinvesteeringute saaja, nende maht oli üle 675 miljardi krooni. Hiina toodab juba praegu 60 protsenti maailma jalgratastest ja enam kui 50 protsenti jalatsitest. Maailmapank prognoosib, et Hiina valmisrõivaste osakaal maailma ekspordis tõuseb praeguselt 20 protsendilt kümnendi lõpuks 50-le.

Et Hiina kerkiva elatustaseme mõjul on paljud hiinlased hakanud traditsioonilist sõiduriista jalgratast ümber vahetama auto vastu, siis on järsult kasvanud näiteks jalgrataste eksport. 2003. aastal ületas Hiinas müüdud autode arv esmakordselt miljoni piiri ning Ford prognoosib, et viie aastaga on Hiina talle suurem turg kui Saksamaa ja Jaapan kokku.

Naiivne oleks aga arvata, et Hiina lepib ainult odava tööjõu staatusega. Valitsuse jätkusuutliku arengu kavades pööratakse üha enam tähelepanu kõrgtehnoloogia ja teadmispõhise tööstuse arendamisele.

Nii investeeris valitsus aastail 1996?2000 biotehnoloogiasse 2,25 miljardit krooni, käesoleval viiel aastal on see summa kolm korda suurem. Pekingis, Shanghais ja Shenzhenis loodud biotehnoloogia firmades ja laborites töötab paarkümmend tuhat teadlast. Kuna välismaal ning eeskätt Ameerikas on ametis umbes sama palju hiina teadlasi, siis loodab valitsus osa neist heade palkadega kodumaale tagasi meelitada.