Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    E-hääletamine võõrandumise vastu

    Kui järgmistel kohalike omavalitsuste valimistel e-hääletamine plaanide järgi käivitub, ei too see esialgu midagi erilist kaasa. E-hääletamine on ainult üks umbes kahekümnest hääletamise liigist, mida kodanikud juba praegu kasutada saavad, ning on tegelikult väga sarnane posti teel hääletamisega.
    Muidugi, nii posti teel hääletamine kui ka muud hääletusliigid on meil siiani olnud eksootilised ning üldjuhul ette nähtud kas välisriikides elavate kodanike, madruste või raskelt haigete inimeste jaoks. Enamik hääletajaid pole neist kuulnudki.
    Eestis on e-hääletamine esimene laiemalt levima hakkav alternatiivne hääletamisviis, kuid teiste riikide praktikas on n-ö kaughääletamine üpris igapäevane nähtus. Teadupärast hääletatakse ?veitsis enamasti kirja teel, kodust ning naabritel Rootsis ja Soomes on posti teel (küll veidi piiratumalt: postkontorist) hääletamine ammune ja väga levinud praktika. Mis tahes ohud, probleemid ja mured, mida e-hääletamine kaasa toob, on samamoodi olemas ka posti teel hääletamisel.
    Mure selle üle, kas e-hääletamine ikka põhiseadusele vastab ja kas valimiste ühetaolisus on e-hääletamist võimaldades ikka tagatud, kuulub sellest vaatenurgast küll demagoogia valdkonda.
    Muidugi, kui me e-hääletamist võimaldame, oleks kena võimaldada ka siseriiklikku posti teel hääletamist: praegu ju selgelt diskrimineeritakse valijaid, võimaldades posti teel hääletada ainult välisriikidest. Samas, võib-olla ei oleks sellel mõtet. Hea analoog on Eesti pangandus, mis tänu oma noorusele ei jõudnudki t?ekkide aega läbi elada, vaid hüppas hoobilt internetiaega.
    Demokraatia arengule mõjub e-hääletamine kahtlemata ning on põhjust arvata, et see mõjutab demokraatia arengut soodsalt. Ilmselt tekitab see teadmine paljudes poliitikutes põhjendatud muret oma positsiooni üle.
    Esimene efekt, mille e-hääletamine kaasa toob ? esimesel e-hääletusel ilmselt veel mitte eriti, kuid edaspidi üha rohkem ?, on valijate ringi suurenemine. Arusaadavalt toimub kasv just nende inimeste hulgas, kes on (a) aktiivsed arvutikasutajad ning (b) kalduvad mitte käima hääletamas.
    Poliitikud, kes eelistaksid, et taolised inimesed ei läheks hääletama, püüavad esitada nende hääletama meelitamist kui ebademokraatlikku akti, mis on iseenesest demagoogiline pärl. Terve mõistuse järgi on suurem hääletamisest osavõtt demokraatia jaoks positiivne, olgu valimisviis milline tahes.
    Teine oodatav efekt on e-posti teel ja internetis leviva valimisreklaami mahu järsk kasv, mis ilmselt kahandab valimiste reklaamikulusid: e-post, spämm, internetireklaamid jms on palju odavam kui klantspaberil pildid. Sestap avanevad senisest suuremad võimalused väiksematele ja vaesematele erakondadele, kes ei suuda linnu oma näopilte täis kleepida ja brigaadide kaupa mööda Eestit ringi sõita. Paneme tähele: valimisreklaam muutub kuigivõrd odavamaks ja sisulisemaks! Jällegi oht neile, kelle peamine edumeetod on asjast huvitatud firmade sponsorrahade või (võimul olles) otseselt maksumaksja ressursside kulutamine.
    Ilmselt kõige pikema vinnaga efekt on valijate äratundmine, et ei ole otseselt mingit põhjust, miks riigi ja kohalikku elu määravaid otsuseid võiks teha ainult üks kord nelja aasta tagant. E-hääletamise mehhanism võimaldab lihtsalt ja odavalt korraldada sagedasi ?veitsi tüüpi referendumeid olulisemate sõlmküsimuste otsustamiseks.
    Osalusdemokraatia on tegelikult ainus mehhanism kodanike pidevalt süveneva riigist võõrandumise vähendamiseks. Osa poliitikute lemmikargument osalusdemokraatia vastu on see, et kui igaüks saaks mida tahes otsustada, oleks otsused lollid ja meil valitseks kaos. Kallid kaaskodanikud, samamoodi argumenteeriti kunagi vajadust naistele ja neegritele hääletamas käimine keelata!
    Osalusdemokraatia ei ole anarhia: valitsus ja Riigikogu ja kogu esindusmehhanism püsib, kuid kodanikel tekib kontroll mõningates sõlmpunktides. Mõelgem kas või õiguse üle hääletada oma esindaja või valitsusliikme tagasikutsumist. Võimalus koguda allkirju rahvaesindaja tagasikutsumiseks ning selle tagasikutsumise avalikule hääletusele panemine oleks tugev avalik kontrollmehhanism valitsuse ja Riigikogu liikmete üle ning paljude poliitikute jaoks kindlasti ebameeldiv.
    Väide, et ebapopulaarseid otsuseid tulebki vahel langetada, on ainult osaliselt õige. Taolised otsused tuleb populaarseks teha selgitades avalikult alternatiivide kogu jubedust. Varjatud tegutsemine ja oma motiivide peitmine ?rumala massi? ehk hääletajatest kodanike eest tähendab paratamatult kodanike teadlikku võõrandamist riigist ja demokraatia hiilivat asendamist kildkondliku pseudodemokraatiaga.
    E-hääletamisest tulevikus välja kasvada võiv osalusdemokraatia oleks kindlaim rohi demokraatia kindlustamiseks.
    Autor: Tanel Tammet
  • Hetkel kuum
Elisa tegevjuht: aeg nõuab eksperimenteerimise harjumust
Traditsioonilised masin-tüüpi organisatsioonid ei suuda enam vastata kõigile katsumustele, mida pidevalt kaikaid kodarate vahele loopiv maailm pakub. Selleks, et mitte põruda, tuleb täita mõned eeldused, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Traditsioonilised masin-tüüpi organisatsioonid ei suuda enam vastata kõigile katsumustele, mida pidevalt kaikaid kodarate vahele loopiv maailm pakub. Selleks, et mitte põruda, tuleb täita mõned eeldused, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Buffetti börsifirma astus 1 triljoni klubile lähemale
Legendaarne investor Warren Buffett edastas möödunud nädalavahetusel börsifirma Berkshire Hathaway aktsionäridele järjekordse kõne, milles teavitas ka, et panused Jaapani kaubandusettevõtetesse tõid eelmise aasta lõpuks 8 miljardit dollarit kasumit, vahendas Wall Street Journal.
Legendaarne investor Warren Buffett edastas möödunud nädalavahetusel börsifirma Berkshire Hathaway aktsionäridele järjekordse kõne, milles teavitas ka, et panused Jaapani kaubandusettevõtetesse tõid eelmise aasta lõpuks 8 miljardit dollarit kasumit, vahendas Wall Street Journal.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Küsimus OÜ-tamisest: kas ettevõtjad on au sees või hoopis kahtluse all?
Eriti just praegu peab riik ettevõtjat usaldama ning kohtlema teda kui partnerit, mitte kui potentsiaalset petturit, kirjutab ettevõtja ning erakonna Parempoolsed liige Kadri Kullman.
Eriti just praegu peab riik ettevõtjat usaldama ning kohtlema teda kui partnerit, mitte kui potentsiaalset petturit, kirjutab ettevõtja ning erakonna Parempoolsed liige Kadri Kullman.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Neeme Korv: Skype'i tegijad trikitavad jälle
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Kaitseväe uus juht sai paika
Eesti kaitseväe uueks juhiks saab Andrus Merilo, kes võtab kohused üle Martin Heremilt suvel.
Eesti kaitseväe uueks juhiks saab Andrus Merilo, kes võtab kohused üle Martin Heremilt suvel.
Kristi Hõrrak: puust ette ja roheliseks – kuidas iga väikeettevõtja saab juba praegu rohepöördest võita
Sisuliselt iga Eesti väikeettevõtja saab rohereeglid lausa hämmastavalt lihtsasti oma äri kasuks tööle panna, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Sisuliselt iga Eesti väikeettevõtja saab rohereeglid lausa hämmastavalt lihtsasti oma äri kasuks tööle panna, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Ford heitis Viktor Siilatsi õuele uue konkurendi
Eestis seni ainsana Forde müünud Viktor Siilatsi ettevõte Info-Auto peab nüüd hakkama võistlema Inchcape Motorsiga, kuna viimane sai samuti Fordi ametlikuks edasimüüjaks.
Eestis seni ainsana Forde müünud Viktor Siilatsi ettevõte Info-Auto peab nüüd hakkama võistlema Inchcape Motorsiga, kuna viimane sai samuti Fordi ametlikuks edasimüüjaks.
Konverentsil Südi tuleb juttu elektriautodest, tööampsudest ja Rail Balticast
Kuidas panna tööampsud ettevõtte kasuks tööle, mida saavad ärid võita Rail Baltica trassist ja kuidas hoida joonel elektriautode laadimisega seotud kulud, selgub värskest Äripäeva raadio sisuturundussaatest.
Kuidas panna tööampsud ettevõtte kasuks tööle, mida saavad ärid võita Rail Baltica trassist ja kuidas hoida joonel elektriautode laadimisega seotud kulud, selgub värskest Äripäeva raadio sisuturundussaatest.
Endine tippkorvpallur sai moosi keetmisest ettevõtluspisiku
Eestis ja Saksamaal profiliigades korvpallurina ilma teinud Mihkel Kurg (36) leidis end poolteist aastat tagasi täitsa uues rollis – küsis emalt retsepti ja hakkas keetma tšillimoose.
Eestis ja Saksamaal profiliigades korvpallurina ilma teinud Mihkel Kurg (36) leidis end poolteist aastat tagasi täitsa uues rollis – küsis emalt retsepti ja hakkas keetma tšillimoose.