Keskkonnaorganisatsioonid nõuavad Soome valitsuselt rangemat kliimapoliitikat

Nn. kahekraadieesmärk eeldab maailma kasvuhoonegaasierituse langemist sajandi lõpuks umbes neljandikule praegusest emissioonitasemest. Rikastele riikidele, näiteks Soomele, tähendab see kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise vähendamist umbes 75-95 protsendi võrra, kirjutas keskkonnaportaal Roheline Värav.

Keskkonnakaitsjate kinnitusel on ilmselge, et kliimamuutuse pidurdamine vähegi mõistlikule tasemele pole tasuta, pigem vastupidi, see nõuab vägagi suuri rahapaigutusi. Hinnanguliselt tuleks kogu maailmas kasvuhoonegaasierituse pidurdamiseks kulutada 2?3 protsenti rahvuslikust kogutoodangust.

Keskkonnakaitsjate sõnul on tehtavad kulutused saadava kasu kõrval küll pea märkamatud.

Maa Sõprade kliimakampaaniaaktivisti Lauri Myllyvirta sõnul on kasvuhoonegaasiemissioonide vähendamine sama kallis , kui võib maksma minna näiteks uppuva laeva paikamine.

'Siinkohal tasuks meenutada, et uutesse, heitgaasivabadesse energiatootmis- ja kokkuhoiulahendustesse investeerimine on majandustegevus, mis loob uusi töökohti samamoodi, kui paberi ja metalli tootmine,? lausus Myllyvirta.

Maakera keskmine temperatuur on praeguseks üleilmse kliimasoojenemise tagajärjel tõusnud 0,6 kraadi võrra. Keskkonnakaitsjate kinnitusel tuleb Soomel Rootsi, Saksamaa ja Suurbritannia eeskujul luua selge pikaajaline strateegia kliimamuutuse peatamiseks.

Keskkonnaorganisatsioonid Maa Sõbrad (FoE), Soome Looduskaitseliit, Dodo, Loodus-Liit ning soomerootslasi ühendav Loodus ja Keskkond kinnitavad, et kahe kraadi seadmine kliimasoojenemise ultimatiivseks ülempiiriks on igati põhjendatud.

Näiteks tähendab isegi ühekraadiline temperatuuritõus sadude olulist nõrgenemist paljudes vaestes arenguriikides.

Pooleteisekraadine tõus tähendab, et veepuuduse all hakkab kannatama kaks miljardit inimest praegusest rohkem ja malaariahaigete arv kasvab 200 miljoni võrra.

Pooleteisest kraadist piisab ka Gröönimaa liustike sulatamiseks, mille tagajärjel tõuseks merepind pikemas perspektiivis seitsme meetri võrra.

Valitsustevahelise kliimapaneeli andmeil soojeneb atmosfäär veel sel sajandil 5,8 kraadi võrra, kui kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist aktiivselt ei pidurdata.