Igasugused praod ja kulunud tihendid halvendavad müratakistust nii drastiliselt, et võivad muu aknakonstruktsiooni mürapidavuse sootuks ära nullida ? sealt, kus pääseb läbi õhk, pääseb läbi ka müra.

Elukondlike akende puhul on mõistlik jääda kahekordse klaaspaketi juurde. Seejuures peaks klaasid paketis olema erineva paksusega, sest siis on neil erinevad resonantssagedused, mis aitab kaasa heli sumbuvusele. Lihtne klaasikihtide arvu suurendamine sama konstruktiivse ruumi piires müratõkestusele erilist efekti ei anna. Mõistlikkuse piiridesse jäävate dimensioonide juures on parim helikindlus kahekordsel klaaspakettaknal, mille üks klaas on 6 mm ja teine 4 mm õhuvahe 12?18 mm (heliisolatsiooniindeks Rw= 36(±1)dB), võrdluseks: kahe 4 mm klaasist pakettakna klaasiosa Rw=30(±1)dB.

Veel parema tulemuse saavutamiseks võib kasutada paksema klaasina lamineeritud, eriti vaiklamineeritud klaasi.

Kõrgendatud helikindlusega akende puhul muutub oluliseks ka heli kulgemine läbi aknaraami. Võib arvestada, et 40 mm paksuse puidust raami ja korralike tihendite puhul aknaraam helipidavust ei halvenda. Kergemast materjalist raam võib mõjutada helipidavust halvemas suunas. Klaasidevahelise ruumi täitmine inertse gaasiga või raamide töötlemine helineelava materjaliga ? vastupidiselt ootustele ? erilist efekti ei anna. Vähese efektiga on ka klaaside paigaldamine teineteise suhtes väikese nurga all.

Juba olemasolevatel akendel on ainus võimalus aknale sissepoole lisaraami paigutamine ca 10 cm kaugusele aknast, klaas võiks olla üle 4 mm paks.

Autor: Rauno Palm