Alampalk peabki kasvama keskmisest palgast kiiremini

Eesti Ametiühingute Keskliit seadis kevadel eesmärgiks taotleda 2005. aasta palga alammääraks 2800 kr kuus (16,50 kr tunnis). Selline summa kujunes vastavalt Tööandjate Keskliiduga 2001. aastal sõlmitud kokkuleppele palga alammäära muutmise põhimõtete kohta. Kokkulepe nägi ette ka palga alammäära muutmisel aluseks võetavad majandusnäitajad ? reaalpalga ja tarbijahinnaindeksi kasv jooksval aastal, prognoosid järgnevaks aastaks ja palga alammäära osakaalu tõus keskmise palgas 41%ni aastaks 2008.

Statistikaameti andmed ja rahandusministeeriumi prognoosid näitavad, et tänavu ja järgmisel aastal jätkab Eesti majandus kasvujoonel ? SKP kasvab 5?6% aastas. Samadel andmetel suureneb elukallidus, tarbijahinnad kallinesid 9 kuuga enamgi (3,9%), kui prognoosid seda aastaks lubasid (3,3%). Palga korrigeerimine THI kasvu võrra taastab töötaja palga ostujõu, kuid palgasaajail on õigus saada osa ka üldisest majanduskasvust.

Keskmise palga ja palga alammäära omavahelise suhte paranemiseks peabki alampalga kasv ületama keskmise palga kasvu, nende omavahelise diferentsi vähenemise põhimõtet kordab ka 2003. aasta alampalga kokkulepe. Eesmärk oli saavutada 1. jaanuariks 2005 täistööaja korral palga alammäära ja prognoositava üleriigilise keskmise brutopalga suhteks 36,5%. Täna on alampalga (2480 kr) ja prognoositava keskmise palga (7213 kr) suhe 34,4%. 2800kroonise alampalga ja prognoositava keskmise palga 7749 kr puhul oleks suhe 36,1%.

Eelmisest aastast peale on Tööandjate Keskliit avaldanud soovi 2001. aasta kokkuleppest taganeda ja muuta kokkulepitud valemit, sidudes alampalga tõusu tootlikkuse kasvuga tööstuses. Selliseid ametlikke prognoose pole ja tööstuses hõivatuid on alla 25% töötajaskonnast. Samuti soovisid tööandjad noortele ja pensionäridele kuni 50% madalama alampalga kehtestamist, valitsuse kaasamist läbirääkimistesse ja riikliku alampalga kaotamist. Viimane eeldab aga pidevaid harutasandi kokkuleppeid.

Ametiühingud on läbirääkimistel korduvalt väljendanud valmisolekut harutasandi palgakokkulepetele üleminekuks. Tõepoolest, ametite lõikes sõlmitud harutasandi lepe võimaldab paindlikumaid palgatingimusi, kui seda on üldine alampalga tõus. Üleriigilisest alampalgast loobumine eeldab, et lepped oleksid enamikus majandusharudes. Täna on harutasandi lepetega kaetud vaid tervishoiu ja maanteetranspordi valdkonnad. Kahjuks ei ole viimaste läbirääkimiste põhjal näha ka tööandjate huvi aidata kaasa harulepete sünnile. Seega ei jää ametiühinguil muud üle, kui jätkata ühtse palgaalammäära nõudmist.

Autor: Kaja Toomsalu