Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kaela riputatud medal on kommist parem
Igasugused võistlused tekitavad alati nakatavat hasarti. Lapsed võtavad asja eriti tõsiselt ja elavad kiljudes võistlustele kaasa. Kaotajatel võib isegi pisar välja tulla, kuid kaotusevalu leevendab diplom.
Kindlasti peaks diplomi ja medali saama kõik võistlustel osalenud lapsed, ütles lasteüritusi korraldava MTÜ Eksperimentaalse Liikumise Keskuse projektijuht Kaja Tikas.
Ka Büroomaailma turundusjuht Kristine Ross kinnitab, et lastele meeldivad kõige enam erinevad teatevõistlused ja kõiksugu pallimängud. ?Ja loomulikult käivad iga võistluse juurde ka auhinnad, sest just medalite kaelariputamine on nende jaoks suvepäevade kõrghetk,? lisab Ross.
Tikase sõnul on kõige põnevamad, kaasakiskuvamad, naljakamad mängud väga lihtsad. Tasub vaid mõelda mingi väike krutski juurde ja ongi plats rõõmu ja kilkeid täis. Näiteks jooks, hoides muna lusikal või hoopis palli kahe jala vahel jne.
Tikase sõnul on lapsed väga andekad ja hakkamist täis, kui neil vähegi lastakse seda olla. ?Näiteks kui oleme lastele pakkunud tsirkuseetendust, tahavad kõik lapsed ise neid trikke järele proovida,? ütleb Tikas.
Tsirkusel on selline suurepärane omadus, et igale lapsele, olgu ta füüsiliselt hea ettevalmistusega või mitte, leiab mõne rekvisiidi ja ta saab omandada 30 minuti jooksul mõne triki. See tõstab tema tuju ja enesekindlust suurel määral.
Lastesse tuleb suhtuda kui endasugustesse. Kui õhtu läbiviija rullib ennast naudinguga põrandal, siis teeb seda ka laps ja see ei ole paha!
Kindlasti ei tasu lapsi keelama hakata, hoida kinni jäigast päevaplaanist ja suruda lastele peale oma programmi. Tuleb olla paindlik ja mänguline. Kui lapsed tahavad teha trikke ja ruum seda vähegi võimaldab, tuleb neil seda ka lasta teha, on Tikas kindel.
A. Le Coqi personalijuhi Külli Kase sõnul pole nad lastele ühiseid mänge korraldanud, sest laste vanusevahe on väga suur. Lastel on võimalus omavahel mängida ja suhelda. Aasta suurim lasteüritus on kahe tehase töötajate laste ühine jõulupidu, mille eelarve on ca 25 000 krooni. Ettevõtte 185 lapsest osaleb jõulupeol 60%.
Ürituste korraldaja PNG Eventsi juhi Jüri Peetsoni sõnul on lollikindel jagada lastele kingitusi ja komme, kuid kas lapsed seda tõeliselt ka tahavad? Kindlasti ei ütle keegi kommikotist ära, kuid see on keskpärane lahendus. Töötajad ise ei lepi kunagi keskpärase lahendusega, vaid tahavad ikka iga aasta uut ja põnevat üritust. Seega ei tohiks ka lasteprogramm kehvem olla.
Büroomaailma kollektiivis on kokku 61 alla 15aastast last. Iga-aastane kindel lasteüritus on laste jõulupidu. Samas oleme mõnel aastal lapsi kutsunud kaasa ka teistele firmaüritustele, näiteks suvepäevadele, oleme teinud perepäevi Keila tervisekeskuses ja ka uue logistikakeskuse avamisele olid lapsed kutsutud.
Laste jõulupidu on alati toimunud väljaspool tööruume. Näiteks oleme korraldanud neid Nukuteatris, klubis Flamingo, Rocca al Mare vabaõhumuuseumis, Salme Kultuurikeskuses, Tallinna Õpetajate Majas jne.
Tavaliselt näeb pidu välja niimoodi, et kasutame valmis jõuluetendusi, mida firmadele pakutakse, kus lapsed vaatavad algul etendust ja pärast etendust tulevad näidendi tegelased nendega mängima ning jõuluvana jagab pakke.
Laste kommipakk koos kingitusega maksab tavaliselt 150?200 krooni, pilet etendusele 30?50 krooni. Kogu eelarve on jäänud alla 400 krooni inimese kohta. Suvepäevadel arvestame 300 krooniga lapse kohta. Perepäeva eelarve oli 150 krooni lapse kohta.
Autor: Tiina Kass