• OMX Baltic0,29%317,97
  • OMX Riga−0,33%956,41
  • OMX Tallinn0,44%2 204,22
  • OMX Vilnius0,05%1 505,59
  • S&P 5000,51%7 743,41
  • DOW 300,93%51 828,62
  • Nasdaq 0,48%27 068,72
  • FTSE 1000,14%10 695,25
  • Nikkei 225−0,73%65 877,62
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%95,7
  • OMX Baltic0,29%317,97
  • OMX Riga−0,33%956,41
  • OMX Tallinn0,44%2 204,22
  • OMX Vilnius0,05%1 505,59
  • S&P 5000,51%7 743,41
  • DOW 300,93%51 828,62
  • Nasdaq 0,48%27 068,72
  • FTSE 1000,14%10 695,25
  • Nikkei 225−0,73%65 877,62
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%95,7
Haapsalus enamiku renoveeritud majade juures nõu andnud arhitekt Tõnis Padu soovitab endale kõigepealt selgeks teha, kas vana maja ostetakse ümberehitamiseks, ?euroremontimiseks? või nähakse väärtust vanavara säilitamises.
?Moodsat maja ihkaval inimesel ei tasuks vana maja omandada,? ütleb Padu. ?Oma uute unistuste teokstegemine vanas keskkonnas võib osutuda keeruliseks ja ega tulemuski enamasti hea ole. Vana maja võiks taastada võimalikult algupärasena, säilitades maksimaalselt vana ja seda oskuslikult sobitada tänapäevaste vajadustega.?
Vanus pole ainus maja väärtuse kujundaja. Kui olete ostnud saja-aastase vettinud ja mädanenud lobudiku, siis pole maja vanusest just palju rõõmu. Sellisel juhul tuleb maja ostuhinnale lisada renoveerimiskulud, mis võib sisuliselt tähendada maja uuesti ehitamist.
Puitmajas võiks kontrollida ka akendealuseid palgikordi, ka need kipuvad olema kahjustunud.
Omaette teemaks on mitmesugused ümberehitused. Padu sõnul ilmnevadki ohud enamasti seal, kus on tehtud ebasobivaid ja oskamatuid ümberehitusi või kasutatud ebasobivaid materjale. Näiteks võib kahjustusi leida köögi, vannitoa ja teiste niiskete ruumide ümbrusest, sest suurimad ümberehitused on toimunud just sellistes kohtades.
Tuleohutuse mõttes tuleks erilist tähelepanu pöörata maja küttesüsteemile. Harvad pole juhused, kus nõukogudeaegse remondi ajal on korstnajalad või kuumakolded ?ilu pärast? kaetud laudise või isegi tapeediga. Kui te ei taha vanast majast ilma jääda, siis peaks sellised ?kaunistused? kiiresti eemaldama.
Kindlasti tasub enne ehitustöödele asumist nõu pidada arhitekti ja ehitusinseneriga. Kui maja asub vanalinna muinsuskaitsealal või on mälestisena kaitse all, tuleb koostööd teha muinsuskaitseameti kohaliku inspektoriga. Kaitsealuse maja kohta tohib projekti koostada vastavat õigust omav spetsialist. Selle kohta saab lähemat infot muinsuskaitseameti kodulehelt (www.muinas.ee), lisaks saab abi ja infot Säästva Renoveerimise Infokeskusest (www.renoveeri.net).
Kõige lihtsam on maja vanuse kindlakstegemist alustada muidugi maja elanike ja naabrite küsitlemisest, seejärel hankida maja kohta võimalikult palju dokumentatsiooni. Üle 150aastaste majade puhul on maja ehitusaegse projekti leidmine suhteliselt lootusetu, kuid 19. sajandi lõpu, 20. sajandi majade puhul on see enamasti võimalik. Tõnis Padu soovitab otsida infot kohalikust arhiivist või omavalitsusest, head infoallikad on ka nõukogudeaegsed inventariseerimisjoonised. Paberitest peaks selguma, kui palju on maja aegade jooksul ümber ehitatud.
Heaks abiliseks on ajaloolised linnade plaanid, mida leiab ka näiteks rahvusraamatukogu kodulehelt (www.nlib.ee), täpsemaid andmeid saab arhiivist.
Eesti Ajalooarhiiv on paigutanud oma koduleheküljele (www.eha.ee) kinnistute registri, sealt leiab juba päris üksikasjalikku informatsiooni huvipakkuva kinnistu kohta. Kahjuks on seal esialgu andmed vaid Tallinna, Tartu ja Haapsalu kohta.
Autor: Peep Ehasalu

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele