• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Balti riigid: investeerige edasi!

    Balti riigid on saavutanud muljetavaldava majanduskasvu. Nende reaalne SKP kogukasv aastail 1996?2003 oli 51?52% Eestis ja Leedus ning 59% Lätis. Samas jäävad sissetulekud inimese kohta Lääne-Euroopa tasemele kõvasti alla: 2003. aastal oli kodanike ostujõud Eestis 48% 25-liikmelise ELi keskmisest.
    Balti riigid vajavad Lääne-Euroopale järele jõudmiseks endiselt kiiret majanduskasvu. Selle saavutamiseks on kõige olulisem kõrge investeeringute taseme säilitamine, Leedu ja Läti puhul küll pigem selle saavutamine.
    Mitmed uuringud eesotsas Maailmapanga omadega kinnitavad, et investeerimiskliima on kõrge majanduskasvu ja vaesuse vähendamise seisukohalt äärmiselt oluline. Välisinvesteeringutega tulevad teadmised ja uus tehnoloogia, mis jõuavad välisfirmadelt omakorda kodumaiste ettevõteteni, nii et tootlikus tõuseb kõikjal.
    Balti riikidel on tarvis pidevalt pingutada, et investeerimiskliima paraneks. See puudutab riigi poliitilist, majanduslikku ja sotsiaalset stabiilsust, õigusriigi põhimõtete järgimist, omandiõiguste tagamist, head infrastruktuuri ja äritegevuse lihtsustamist. Viimane omakorda hõlmab reegleid, regulatsioone ja protseduure, mis puudutavad äritegevuse alustamist ja lõpetamist, töötajate palkamist ja vallandamist, vaidluste lahendamist.
    Üldiselt on Balti riikide investeerimiskliima praegugi hea. Hoolimata valitsuste tihedast vahetumisest valitseb majanduspoliitikas üldiselt konsensus ja suuri üllatusi pole oodata. Leedu asetus Maailmapanga äritegevuse edetabelis (Doing Business Survey) maailma 20 parima sekka ja teisedki Balti riigid ei jää kaugele maha.
    Rahvusvahelised uuringud näitavad, et välisinvesteerijad valivad sihtriigid eelkõige üldise investeerimiskliima järgi, kuigi olulised on ka turu suurus ja ligipääsetavus ning tootmiskulud. Balti riikides on tootmiskulud suhteliselt madalad: tööjõu tootlikkus kasvab jõudsalt ja palgad mõõdukalt. Balti riikide konkurentsivõime kasvust räägib ekspordi kasv.
    Samas: kuigi ettevõtte tulumaks on Balti riikides vanadest ELi riikidest madalam (täna on ettevõtte tulumaks Lätis ja Leedus 15% ning 15-liikmelises ELis keskmiselt 31%), on tööjõumaksud (sh sotsisaalmaks) suhteliselt kõrged, mis peletab investeeringuid ja suurendab tööpuudust.
    Kuigi kapital peaks ka edaspidi Balti riikidesse ja teistesse uutesse ELi liikmesriikidesse voolama, hakkavad Balti riigid tulevikus otseste välisinvesteeringute pärast rohkem konkureerima teiste riikidega, sh Hiina ja Indiaga. See tähendab, et investeerimiskliima jätkuv parandamine, eriti tööjõumaksude vähendamine ja tööjõuturu paindlikumaks muutmine on ülioluline.
    Tähtis on eraldada rohkem raha teadus- ja arendustegevuseks: Eesti kavatsus tõsta neid kulutused 1,5 protsendini SKPst 2006. aastaks on õige samm, kuigi eraldatud summa jääb näiteks Soomega võrreldes tagasihoidlikuks. Lähiaastail on vaja suuremaid riiklikke kulutusi infrastruktuuri arendamiseks ja keskkonnaprobleemide lahendamiseks. EL annab selleks järjest rohkem raha, kuid Balti riigid peavad lisama omafinantseeringu.
    Vajalik on tugevdada kohalikke omavalitsusi. See pole tähtis ainult avalike teenuste paremaks pakkumiseks, vaid kindlustamaks, et uued investeeringud lähevad asja ette ja aitavad tõsta riigi kasvupotentsiaali. Reeglina tuleb ELi struktuurifonde kasutada nende majandussektorite toetamiseks, mis ise turumajanduse tingimustes kasvavad. Fondide rahaga saab rajada infrastruktuuri ja luua inimkapitali. Et alandada tööjõumakse, on samas vajalik maksubaasi laiendamine.
    Inimkapitali arendamise ja tööhõive suurendamise tähtsust on võimatu ülehinnata. Kuigi üldiselt on Balti riikides haritud tööjõud, on oskused pahatihti iganenud ja pakutav haridus ei vasta piisavalt kaasaegse teadmistepõhise majanduse vajadustele. Hõivatus on reeglina madal ja tööpuudus kõrge, eriti väljaspool pealinnu. Liiga palju on pikaajalisi töötuid, kes ei võta osa sotsiaalsest ega majanduselust ning elavad vaesuses. Vaesuse vastu aitab kõige paremini võidelda kõrgem hõivatus ja sotsiaalraha arukam kasutamine.
    Autor: Thomas Laursen
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Parim juht Madis Toomsalu ei seadnud LHVsse minnes karjäärirada ette
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Soome rublades ei maksa, firmad panevad ennast gaasikatkestuseks valmis
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.