Järgmisel aastal korrastatakse Harjumaal riigiteid 50 miljoni krooni eest.
Täna toimunud Harju maavanema kohusetäitja Orm Valtsoni ja Maanteeameti peadirektori Riho Sõrmuse kohtumisel arutati Harjumaa teede olukorda ning lähiaastate teedeehitust maakonnas. 2005. aastal korrastatakse Harjumaal riigiteid 50 miljoni krooni eest, lähiaastatel loodetakse maakonna teid ehitada ja remontida kuni 460 miljoni krooni ulatuses, teatas maavalitsus.
2005. aasta olulisematest riigiteede töödest nimetati Tallinn-Saku-Laagri, Kasemetsa-Kiisa, Saku-Tõdva, Tõdva-Kiisa-Hageri teelõikude ning Leppneeme tee renoveerimist. Jalgteid ehitatakse juurde Kasemetsa-Kiisa teelõigul 2,8 km, Saku-Laagri teelõigul 3 km, Tõdva-Hageri teelõigul 4 km. Kruusateedele katteehitus on planeeritud mitmetele külavaheteedele, Jägala joa teele ning Raasiku-Kostivere ja Jõelähtme-Kemba teelõikudele.
Maanteeameti peadirektori sõnul on lähiaastate suuremad riigiteede projektid Harju maakonnas Maardu-Valgejõe, Väo-Maardu, Vaida-Aruküla teelõigud. Tallinna ringtee ehituseks on saadud luba pakkumiskutse esitamiseks ning töödega loodetakse alustada 2008. aastal. Tallinna ringtee projekt sisaldab ka Paldiski maantee ehitust kuni Paldiskini ning Keila silla renoveerimist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Maanteeameti peadirektori sõnul oleneb teedeehitus suuresti sõlmitavatest lepingutest, sest nende puudumisel ei saa teetöid teostada. Samuti lisas ta, et kohalike teede investeeringute raha jagatakse kohalike teede registri alusel ning kui mõni omavalitsus jätab oma nimekirja esitamata, on oht rahast ilma jääda.
Kohtumisel tõdeti, et kohati on Harjumaa kõrvalteedel liikluskoormus suurem kui põhiteedel ning Tallinna lähivaldade teedel on toimunud liiklusvoogude väga suur hüpe. ?Kahjuks on olukord selline, et paljudel valdadel puudub ülevaade oma teedel olevast liikluskoormusest. Eriti puudutab see neid omavalitsusi, kus käib väga elav uuselamuehitus?, nentis Harju maavanema kohusetäitja Orm Valtson. ?Soovides saada uusi elanikke jäetakse tähelepanuta olemasoleva teedevõrgu suutlikkus täiendavat liikluskoormust vastu võtta. Planeeringute algatamisel tuleks sellele kindlasti mõelda,? lisas Valtson.