Perearstid ähvardavad loobuda koostööst Haigekassaga

Üleriigilisele palgakokkuleppele kirjutas valitsuse esindajana alla sotsiaalminister Marko Pomerants. Kokkulepe sätestas arstide ja õdede miinimumtunnitasud vastavalt 66 ja 34 krooni tunnis. Kasutades pearahade arvutamiseks kulumudelit, peab alates 01.01.2005 olema baasraha 9200 krooni ja pearahad 56,5 (vanuses 0-2), 30,9 (vanuses2-70), 34,8 (vanuses üle70) krooni ning uuringute hinnatõus peab olema kaetud 100% ulatuses. Haigekassa poolt praeguseks esitatud piirhindade projekt ja Haigekassa 2005. aasta eelarve neid summasid ei kata, mis seab kahtluse alla ka kogu palgakokkuleppe rakendamise.

Eesti Perearstide Seltsi esimees Madis Tiik peab tekkinud olukorda ennekuulmatuks ja loodab, et Haigekassa nõukogu eelarvet sellisel kujul ei kinnita. ?Olukorras, kus palgakokkuleppele on allkirja andnud Eesti Haigekassa Nõukogu esimees ja sotsiaalminister Marko Pomerants, on sellise eelarve esitamine selge petmine,? sõnab Tiik. ?Seda enam, et riiklikul tasemel on varem korduvalt rõhutatud üldarstiabi ennakarengu tähtsust võrreldes eriarstiabiga, kuna tugev ja toimiv üldarstiabi on aluseks eriarstiabi efektiivsusele ja kvaliteedile.? (Haigekassa nõukogu otsus nr. 16, 26.08. 2004.)

Eesti Perearstide Selts on esitanud oma järelpärimise ja nõudmised Eesti Haigekassa nõukogule eesotsas sotsiaalminister Marko Pomerantsiga. Eesti Perearstide Selts on saatnud pöördumise ka Eesti Vabariigi Peaministrile, Riigikogu Sotsiaalkomisjonile ja Riiklikule Lepitajale lootusega, et riiklikul tasemel võetakse tekkinud olukorraga midagi ette. Üldarstiabi on võrreldes teiste tervishoiuteenustega Eestis märgatavalt alarahastatud. Eesti perearstid lahkuvad välismaale tööle ja Tartu Ülikooli perearsti residentuuris on jäänud 10 kohta täitmata.

Juhul kui varem sõlmitud palgakokkuleppest ei peeta kinni, kasutavad Eesti perearstid kõiki seaduslikke vahendeid oma õiguste kaitseks, sealhulgas koostöö peatamist Eesti Haigekassaga. ?Küsimuse all on perearstisüsteemi jätkusuutlikkus, ? väidab Madis Tiik. Tema sõnul on kannatavad sellises olukorras kõige enam patsiendid, kuna süsteemi alarahastamine on toonud kaasa olukorra, kus enam kui 40 perearsti praksises on perearst leitud ajutiste lahendustega.

Eesti tegutseb hetkel 787 perearsti, kuid kogu perearstisüsteem puudutab ligikaudu 2300 meditsiinitöötajat.