Tartu kaubamaja pürib piirkonna keskuseks

Raul Puusepp ütles, et kuna Tartu kaubamaja saab uues hoones kolm korda enam müügipinda, suureneb oluliselt kaubavalik ning muutub kaubamaja loogiline ülesehitus. ?Praeguses ruumikitsikuses pole võimalik kaubamärkidest tervikkollektsioone välja panna,? rääkis Puusepp.

Ühe suurema konkurendi ASi Lõunakeskus projektijuht Jaan Lott prognoosis, et pärast Tartu uue kaubamaja valmimist pingestub turg eelkõige moekaupade osas, kus kaubamaja on traditsiooniliselt tugev. ?Samas ei usu, et meilt kaubamajja rentnikeks minejaid kuigi palju on, sest enamik kaupmehi on valinud oma poe asukohaks Lõunakeskuse mitte ainult Tartut, vaid ka lähimaakondadest pärit ja transiitkliente silmas pidades,? lausus Lott. ?Poekettide jaoks on mõistlik otsus olla ühe kauplusega kesklinnas ja teise kauplusega Lõunakeskuses.? Üle kolme aasta tagasi Tartu äärelinnas käivitunud Lõunakeskus ehitab praegu oma neljandat etappi, mis valmib järgmise aasta kevadel.

Tartu kaubamajale praegu müügipinda rentiva Tartu Tarbijate Kooperatiivi (TTK) juhatuse esimehe Tarmo Pungeri sõnul tahavad nad pärast suurüürniku väljakolimist maja võimalikult kiiresti taas tööle panna. ?Arvestades rendimäära, mida oleme võimelised pakkuma, on tahtjaid juba praegu rohkem, kui suudame pinda pakkuda,? lausus Punger, jättes võimalike rentnike nimed siiski veel enda teada.

AS Tallinna Kaubamaja kasutab Tartu uue kaubamaja ehitamisel nii omavahendeid kui ka pikaajalist laenu.

?Omavahendite ja laenu proportsioonid on lõplikult otsustamata,? rääkis Tallinna Kaubamaja juhatuse esimees Raul Puusepp. ?Ehitustegevus käib praegu omavahendite arvel. Milliselt pangalt ja kui palju laename, pole hetkel veel aktuaalne.?

Tartu uue kaubamaja kogumaksumuseks kujuneb umbes 350 miljonit krooni, millest ehitusmaksumus moodustab umbes 250 miljonit krooni. Tartu kesklinnas Hansakvartalis kahe krundi soetamine, arheoloogilised kaevamised ja hoone projekteerimine läks kokku maksma umbes 50 miljonit krooni. Sama palju maksab ka sisseseade.

Arvestuste kohaselt on Tallinna Kaubamajal umbes 40 protsenti projekti maksumusest omavahendite arvel kaetud. ?Müüsime septembris kaks Selveri hoonet 126 miljoni krooni eest, millest 40,3 miljonit on müügikasum,? ütles Puusepp. ?Kuna me pole selle aasta kasumiprognoosi börsile andnud, võib teoreetiliselt sellele lisada ka kontserni mulluse puhaskasumi 66 miljonit krooni.? Ehitusealuste kruntide eest on Tallinna Kaubamaja juba varem maksnud 24 miljonit krooni.

Tallinna Kaubamaja kontserni väga head krediidivõimet kinnitab ka omakapitali osakaal bilansis, mis üheksa kuu seisuga oli ligi 52 protsenti.