• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tartu kaubamaja pürib piirkonna keskuseks

    ?Meie eesmärk on luua kaasaegne ostukeskus ehk Tartu süda, kuhu oleks asja ligi 400 000 lõunaeestlasel,? ütles Tallinna Kaubamaja juhatuse esimees Raul Puusepp eilsel teabepäeval, millel osales ligi 120 Tartu kaubamaja potentsiaalset üürnikku. ?Loome tervikliku ärikeskuse, kus klient leiab peaaegu kõik, mis ta vajab.?
    ASi Skanska EMV ehitatava hoone üldpind on 27 500 ruutmeetrit, millest müügipinda on 14 000 ruutmeetrit. Ehitis läheb maksma 350 miljonit krooni. Lõuna-Eesti ühe suurema ostukeskuse ankurüürnik Tartu Kaubamaja võtab enda alla ligi poole.
    Tartu Kaubamaja arendaja ja üürileandja ASi Tallinna Kaubamaja Kinnisvara juhataja Peeter Küti kinnitusel on põhiosa müügipinnast veebruari lõpuks lepingutega kaetud. Kütt ei soovinud enne lepingute sõlmimist avalikustada strateegiliste investorite nimesid. ?Kaasame igast kaubakategooriast oma valdkonna parimad,? jäi Kütt napisõnaliseks.
    Raul Puusepp ütles, et kuna Tartu kaubamaja saab uues hoones kolm korda enam müügipinda, suureneb oluliselt kaubavalik ning muutub kaubamaja loogiline ülesehitus. ?Praeguses ruumikitsikuses pole võimalik kaubamärkidest tervikkollektsioone välja panna,? rääkis Puusepp.
    Ühe suurema konkurendi ASi Lõunakeskus projektijuht Jaan Lott prognoosis, et pärast Tartu uue kaubamaja valmimist pingestub turg eelkõige moekaupade osas, kus kaubamaja on traditsiooniliselt tugev. ?Samas ei usu, et meilt kaubamajja rentnikeks minejaid kuigi palju on, sest enamik kaupmehi on valinud oma poe asukohaks Lõunakeskuse mitte ainult Tartut, vaid ka lähimaakondadest pärit ja transiitkliente silmas pidades,? lausus Lott. ?Poekettide jaoks on mõistlik otsus olla ühe kauplusega kesklinnas ja teise kauplusega Lõunakeskuses.? Üle kolme aasta tagasi Tartu äärelinnas käivitunud Lõunakeskus ehitab praegu oma neljandat etappi, mis valmib järgmise aasta kevadel.
    Tartu kaubamajale praegu müügipinda rentiva Tartu Tarbijate Kooperatiivi (TTK) juhatuse esimehe Tarmo Pungeri sõnul tahavad nad pärast suurüürniku väljakolimist maja võimalikult kiiresti taas tööle panna. ?Arvestades rendimäära, mida oleme võimelised pakkuma, on tahtjaid juba praegu rohkem, kui suudame pinda pakkuda,? lausus Punger, jättes võimalike rentnike nimed siiski veel enda teada.
    AS Tallinna Kaubamaja kasutab Tartu uue kaubamaja ehitamisel nii omavahendeid kui ka pikaajalist laenu.
    ?Omavahendite ja laenu proportsioonid on lõplikult otsustamata,? rääkis Tallinna Kaubamaja juhatuse esimees Raul Puusepp. ?Ehitustegevus käib praegu omavahendite arvel. Milliselt pangalt ja kui palju laename, pole hetkel veel aktuaalne.?
    Tartu uue kaubamaja kogumaksumuseks kujuneb umbes 350 miljonit krooni, millest ehitusmaksumus moodustab umbes 250 miljonit krooni. Tartu kesklinnas Hansakvartalis kahe krundi soetamine, arheoloogilised kaevamised ja hoone projekteerimine läks kokku maksma umbes 50 miljonit krooni. Sama palju maksab ka sisseseade.
    Arvestuste kohaselt on Tallinna Kaubamajal umbes 40 protsenti projekti maksumusest omavahendite arvel kaetud. ?Müüsime septembris kaks Selveri hoonet 126 miljoni krooni eest, millest 40,3 miljonit on müügikasum,? ütles Puusepp. ?Kuna me pole selle aasta kasumiprognoosi börsile andnud, võib teoreetiliselt sellele lisada ka kontserni mulluse puhaskasumi 66 miljonit krooni.? Ehitusealuste kruntide eest on Tallinna Kaubamaja juba varem maksnud 24 miljonit krooni.
    Tallinna Kaubamaja kontserni väga head krediidivõimet kinnitab ka omakapitali osakaal bilansis, mis üheksa kuu seisuga oli ligi 52 protsenti.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Wolti ja Supercelli investorid toovad Soome börsile uue SPACi
Wolti ja Supercelli investeerinud idukapitalifirma Lifeline Ventures on Helsingis börsile viimas uut firmaostufirmat (SPAC), mille eesmärk on osta osalus tulevases ükssarvikus.
Wolti ja Supercelli investeerinud idukapitalifirma Lifeline Ventures on Helsingis börsile viimas uut firmaostufirmat (SPAC), mille eesmärk on osta osalus tulevases ükssarvikus.
Klotsifirma lööb keset pandeemiat rekordeid
Taani mänguklotside tootja Lego on keset pandeemiast tingitud koduspüsimist tõeliselt õitsele puhkenud, kasvatades kõvasti nii käivet kui ka kasumit.
Taani mänguklotside tootja Lego on keset pandeemiast tingitud koduspüsimist tõeliselt õitsele puhkenud, kasvatades kõvasti nii käivet kui ka kasumit.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 140 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.